Ristimine

Religioosetel teemadel ei ole ma tegelikult selles blogis veel väga palju rääkinud. Põhjus on ka lihtne- ma ei ole asjaga kursis. Seevastu minu vahetusperekond on, sest nad on usklikud. Ma olen käinud koos oma sõbrannadega koos pühapäevakoolis aga see on ka kõik- seal piirdub minu tee Jumala omaga. Ma julgen väita igaühele, kes minu käest küsib, mis usku ma olen, et ma olen mitteusklik. Sõpradele võin naljatledes öelda ka, et ma olen toolijalausku aga ma ei usu, et on olemas üks ülim vägi. Ma olen selle jaoks liiga teaduslik inimene. Inimene usub iseendasse ja see aitab või veenab teda. Mitte, et ma nüüd sellel teemal siin kirjutama jääda tahan, seega..

Täna käisime kahe väikese lapse ristimisel, mis toimus järve ääres. Esmapilgul oli see ka mulle kummaline, kuid Negernbötelis ei ole kirikut. See nägi välja selline, et inimesed olid keskmiselt pidulikult riides, oli palju väiksesid lapsi, kes ringi sahmerdasid, kõik istusid pinkidel järve ääres ja kuulasid pastorit, kes mängis kitarri ja rääkis, milline õnn see on, et me kõik sinna kogunenud oleme. Õnn, et me kõik eksiteerime ja meil on väga palju asju, mille eest tänulik olla. Jah, see oli see osa, kui mu mõtted hajusid, kuid vahepeal pidi rahvas laulma ja siis rääkis üks naine, mis on tegelikult õnn ja muidugi leidis ta kotipõhjast ühe raamatu, milles oli ilmtingimata üks väga õpetlik( ja väga pikk) jutt. Siis kui ma enam midagi eriti tundnud, sest tuul oli nii külm, tegin avastuse, et pastor oli juba poolenisti vette jalutanud ja rääkis, kui kasulik on meile vesi, visates seda iga natukese aja tagant rahva poole. Ristimise osa ma tegelikult ei näinudki, kuna selleks ajaks oli terve rahvamass jalgupidi vees. Kummaline. See on ainuke sõna tänase päeva kohta inimeselt, kes puutub sellise asjaga esimest korda tõsisemalt kokku. Peale seda läksime grillima. See on ka minu jaoks naljakas, et peale pidulikku ja jumalikku tegevust tuleb grillpidu. Ma pidin seal väga kaua olema ja polnud eriti tore, sest seltskond koosnes vanematest saksa inimestest ja ilm oli meeletult külm, vaatamata sellele, et päike paistis. Ma ei suuda uskuda, kuidas sakslased niiiii palju süüa suudavad. Kui mina võtsin paar grillvorsti, porgandit ja salatit, siis mõni teine võttis minu kõrval u. 10 grillvorsti, grillliha, grillkana, erinevaid salateid ja suures koguses saia. Lisaks veel alkohoolsed joogid nagu shampus, õlu ja hiljem midagi kangemat, mida ma küll huvipärast küsisin, millega tegu on, kuid proovida ei soovinud. Ilmselt oli tegemist mingisuguse konjakiga. 

Olen nüüd üksi kodus, sest hostema oli päeval koolis ja nad läksid kõik koos õhtul uuesti sinna aga ma ei soovinud kaasa minna. Parem puhkan ja kirjutan teile oma blogi :)