Lübeck

Heihoo!

Täna hommikul oli äratus tavapärasest nädalavahetusest varem. Ma panin oma äratuskella 7.55ks helisema aga ärkasin hoopis 6.03. Koolipäevade rutiin on ilmselgelt mõjuma hakanud. Kuulasin siis 8ni muusikat. Panin end riidesse, läksin alla, ütlesin tere hommikust ning premeerisin end ühe maitsva hommikuse kohviga. Jõudsin end vaevalt teleka ette maha istutada, kui juba kutsuti hommikust sööma. Peale hommikusööki käisin ruttu internetis ja vaatasin, mis toimub mu pangakontol. Tegin avastuse, et mu sularahalimiit on üllatavalt väike ja helistasin kohe isale, kes selle ära klaaris. Aitäh veelkord issi :) Peale seda lugesin lahedat kirja, mis mulle saadetud oli ning juba oligi aeg taas end liigutada- ema oli valmis. Algas sõit Lübeckisse, mis kestis vaid pool tundi (u. 30km minu kodust). Sinnasõit oli üldiselt vaikne aga sii ütles mu ema, et Lübeckisse sõidab ka üks buss. Ma lihtsalt naersin selle üle ja ta sai aru, mida ma mõtlesin. Ei aitäh, mitte kohe :D

Esmamulje Lübeckist: tunne nagu oleksin Tallinnasse jõudnud. Ilusad keskaegsed hooned ja palju-palju poode. Kui olime parkimismaja üles leidnud ja oma auto sinna jätnud, siis võis shoppamine alata. Esimese asjana läksime suurde martsipanipoodi, mis oli tõeline paradiis. Niii palju head. Edasi aga riidepoode avastama. Valik oli suur ja ma ei osanud kuidagi otsustada. Kummalisel kombel ei meeldinud mulle eriti midagi ning tagasi tulin vaid mõne asja võrra rikkamana. Hostvanaema oli mulle sünnipäevaks 25€ kinkinud ja selle eest ei pidanud ma oma H&M ostetud asjade eest maksma. Lisaks leidsime suurest linnast pisikese ratsapoe ka üles! Jee. Sain omale ratsakindad ja -sokid. Koolikotti ja jalanõusid kahjuks ei leidnud, kuna emal oli vaja juba vaikselt tagasi sõitma hakata. No me olime juba 4h seal olnud ka.. Pole hullu. Vaatan veel veidi Bad Segebergis ringi, ehk leian omale midagi. Sai vähemalt raha kokku hoitud. Lõunaks ostsime omale brötcheneid, mis ei olnud üldse maitsvad. Note to self: ise tehtud- palju paremini tehtud :D

Koju jõudes sain natuke telekat vaadata ja siis hüppasin naabripoisi sünnipäevalt läbi, soovisin õnne ja tulin ära. Magnus sai tervelt 3 aastaseks. Helistasin Björnile ja ta ütles, et võin mustuga sõitma minna(endiselt ei tea nime) ja teisega lähme pool 6. Ajasin siis enda arvuti tagant ära, panin oma ratsariided selga, koduukse lukku ja ruttasin poni koplist ära tooma. Täna sadas palju vihma ja mu hobused olid puhtad. Milline õnn. Ma avastasin, et ta oli uue valtrapi* ka ostnud(*väike tekk, mis käib sadula alla). Tuus :P Alguses oli poni veidi tujukas aga lõpus oli nii hea ja mõnus sõita. Koju jalutades nägin Björni ka ja ta küsis, kuidas mu eilne Kiel'i külastus oli. Haadi-haa-haa. Ta on selle üle juba vähemalt 4 korda nalja teinud :D Naersin ja ütlesin, et mitte nii hästi kui lootsin. Panin Danny ka valmis ja ratsutasin Björni järel platsile. Danny oli täna ülimalt energiline ja natuke närviline. Samas galopp oli ülisuper. Kokkuvõttes läks hästi ja sain kiita. Pesin oma hobukesed ära, panin varustuse oma kohale, andsin neile õhtusöögi ja ruttasin koju. Ma jõin vist terve liitri vett ära kui koju jõudsin, sest tegin avastuse, et olen täna vaid kaks tassi kohvi joonud. Nüüd blogi ja siis varsti õhtusöögile :)

Pühendusega Merule. (inside joke) 

Vahva sell näitab keelt enne trenni ikka :D

pilt või kaks

Danny :)

Mingi ebaõnnestunud koer.. :(

Selline vaatepilt avaneb iga päev. Lapsed peavad ranitsad ritta panema ja bussi ootama. Mõnikord valvab neid ka lapsevanem :D

Äkki läheks trippima?

Täna oli kool suhteliselt igav. Esimesed tunnid olid Saksa kirjandus, 2 vaba tundi ja siis bioloogia, kus mu pinginaaber puudus ja ma mängisin numbrimängu ning viimaseks ajalugu, millest pole ma ükski kord aru saanud. Kool lõppes kell 1. Otsustasin siis nagu iga kord 13.22 bussile minna. Minu bussi number on 410. Reedeti on aga selline tore asi, et tuleb mitu 410 bussi järjest ja üks neist sõidab otse Kiel'i. Mina seda ju muidugi ei teadnud ning selle asemel, et juba 13.40 kodus olla ja ratsutama minna, jõudsin kella 3st Kiel'i ja sealt alles kell 5 tagasi Bad Segebergi ja koju pool seitse.

Alguses ma mõtlesin, et buss läheb teist kaudu- pole hullu ja pole mingit mõtet paanitseda. Mida kaugemale me sõitsime, seda rohkem ma hakkasin mõtlema, millal buss tagasi juba pöörab ja kui ma siis 20km kodust eemal bussi vahetama pidin ja end juba 37 km kauguselt Bad Segebergist avastasin, siis oli küll paanika. Mul pole telefonil raha, et kellelegi helistada ja üksinda suurlinnas ilma rahata pole ka tore olla. Kiel'i jõudes ütlesin ilusti bussijuhile, et olen vahetusõpilane ja olen vale bussi peal ning küsisin millal järgmine buss Bad Segebergi läheb. Õnneks pidin vaid pool tundi ootama ning sain jälle korralikult 1h bussis loksuda. Peale selle, et ma vale bussi peale läksin, ei oleks ma oma õpilaskaardiga tegelikult sinna ja tagasi saada aga bussijuht ütles, et kuna ma olen vahetusõpilane, siis ta laseb mul koju sõita. Milline õnn. Ühesõnaga oli täna täiesti halb päev- igav kool, kohutav reis ja trenni ka ei saanud. :(

Kolmapäev 28.08

Järjekordselt mõnus päev. Seekord oli kool lühike. Nimelt esimesed kaks tundi olid matemaatikad, mis meeldivad mulle võrdlemisi hästi. Õpime hetkel funktsioone. Sakslased teevad seda minu arvates keerulisemalt koos oma miniarvutitega aga saan hakkama, kui vähegi aru saan, mis järgmisena teha tuleb. Peale seda pidi olema mul saksa keele kontrolltöö aga õpetaja ütles, et ma võin parem vaba tunni saada. Kuna mul pidi peale saksa keelt nagunii vaba tund olema, siis oli mul neid täna kaks.

Käisin siis linnapeal jalutamas ja vaatasin, mis poodides pakutakse. Riided on siin tõesti odavamad kuid näiteks võin öelda, et kütus on Saksamaal kallim. Toidu kohta ei oska nii väga öelda, kuna käin küll emaga poes kaasas aga ise ei ole midagi toidupoest ostnud. Tundub üldiselt sama olevat. Eestiga võrreldes on siiski Saksamaa odavam, kuid mulle tundub, et sakslased kulutavad lihtsalt rohkem. Mul on siiamaani rahaliselt väga hästi läinud. Aastane bussipilet oli sellel aastal 10.klassidele tasuta, õpikud on siin tasuta nagu Eestiski ja kooliasjade eest tasuvad mu vanemad. Nädalavahetusel läheme emaga Lübekisse shoppama. Ootan juba väga ja loodan, et kõike raha ära ei kuluta.

Peale seda oli mul kaks muusikatundi, kus ma eriti midagi ei mõista, kuna ma pole kunagi noote põhjalikult õppinud ega ühte muusikapala 6. tundi järjest analüüsinud (All you need is love- The Beatles). Vaatamata sellele, et mulle see õpetaja alguses ei meeldinud, on mu arvamus muutunud ning ta tunnid on päris lahedad. Ta on minu religiooniõpetaja ka. Kummaline ongi siin see, et suure kooli peale on võrldemisi vähe õpetajaid. Või pigem nii öelda, et õpetajad õpetavad mitut ainet. Näiteks muusika ja religiooniõpetaja on üks vanem mees ning mu 6.klassi saksa keele õpetaja ja geograafiaõpetaja on üks vanem naine. Füüsikaõpetaja on mul vähemalt äge- omamoodi Pohlasalu, kuid Pohlasalu on siiski kordades lahedam ja parem õpetaja. Ma pole veel selle koolisüsteemiga eriti harjunud ning arvan, et mulle sobib rohkem kuulamine ja konspekteerimine. Siin on põhirõhk kaasa rääkimisel. Lisaks ei meeldi mulle, et kehalises saame hindeid ja ette on antud vastavad normid. Nt: 10.kl 3000m 18 min 4 (ehk meie mõistes 2). Leian, et meie kooli süsteem on tunduvalt õpilasesõbralikum. Halvad hinded ju ei motiveerigi pingutama, kui õpilane teab, et pole parimaks võimeline.

Peale kooli lugesin veidi oma uurimustöö materjale ning läksin Björni juurde. Ta meenutab olemuse poolest väga ühte eesti seppa- vaba, muhe ja veidi naljakas. Ma leian, et kõik alates sellest kuidas ta tavaliselt olles käitub, kuidas ta hobustega tegeleb ja kuidas ta räägib on sarnane. Ma ei tea miks, aga ma seostan paljusid inimesi nii oma tuttavatega. Kas käitumis või siis välimuse poolest. Igastahes ootas ta mind juba oma maja ees ja me läksime kohalikku ratsakeskusesse, sest mul ei ole ratsutamisasjad veel siin. Ema saadab need järgi. Sain sealt omale ratsapüksid, ratsasaapad ja kiivri. Nüüd võib ratsutamine alata. Käisin täna kahe täkupoisiga umbes 1km kaugusel oleval muruplatsil sõitmas. Danny, kellega ma tihedamini tegelen, on üpris energiline ja särtsu täis kuid lõõgastunult on ta parim hobune, kellega ma kunagi sõitnud olen. Must täkk, kelle nime ma veel ei tea, pole 1aasta sadulas sõitnud ja oli seetõttu eest veidi kange(mitte hobuinimesed- raskem juhtida, kangutas peaga). Kokkuvõttes oli super elamus ja mälestuseks sain juba esimesed villid, kuna mul ei ole ratsakindaid. Note to self- Must buy! Kojujõudes käisin ruttu pesust läbi ja juba oligi õhtusöögiaeg. Tänane päev on läinud ruttu ja tegusalt- nii nagu mulle meeldibki. Ma ei suuda tegevuseta istuda, kuna siis tulevad igasugused kurvad mõtted pähe seoses Eestiga.

Täna kahjuks pilte pole lisada, sest mu telefon otsustas arvutiga mitte ühilduda, aga selle eest saate 2x rohkem teksti kui tavaliselt. Tundub, et juttu jätkub, kui on millestki põnevast kirjutada J

Super!

Tänane päev oli uskumatu. Kool oli pikk ja väsitav. Füüsikas saan juba normaalselt aru ja homme on saksa keeles esimene kontrolltöö. See on 6. Klassiga. Õpetaja ütles, et ma ei pea küll kaasa tegema aga ma proovin. Tükki ju küljest ei võta. Kehalises hüppasime jälle kõrgust ja ma suutsin oma lihase välja venitada, nii et nüüd on valus käia. Selletõttu jäi mu tulemus samaks, kuigi mulle tundub, et mul võib isegi lootust olla sellel alal. Päris lahe on.

Peale kooli, kui ma olin totaalselt väsinud ja oma haige jalaga hostisa auto juurde lonkasin, oli tal mulle ülimalt meeldiv uudis. Nimelt oli üks mees näinud minu ratsutamissooviga silti ja hostemale helistanud. Ta elab meist 3 maja edasi ja tal on 3 hobust. Kõik pisikesed täkud. Mina hakkan põhiliselt tegelema 6aastase raudja täkukese- Dandelioniga(Danny), kes on umbes 160cm kõrge. Teised on veel väiksemad. Kuna ta ise tegeleb põhiliselt ( ja väga edukalt) rakendispordiga, siis ma sain juba täna tema trennist osa võtta. See oli vägaev ja uudne kogemus. Ma olen küll varem korra traavlikäruga sõitnud, kuid see oli veel vingem- gallopeerida mööda metsarada mäest üles ja mäest alla. Mets on siin nii ilus ja ideaalne maastikul ratsutamiseks. Lisaks saan sõita ühe pisema musta täkuga, kelle nime ma veel ei tea aga me käisime ja vaatasime kõik 3 üle. Nimelt on must ja valge täkk kodust kauugemal kopplites. Ootan juba homset, sest siis on mu esimene tallipäev!

Nagu sellest veel vähe oleks, et mu päeva heaks teha, siis mainin ära, et eile saabus mu ema saadetud pakk ja täna sain oma kallult sünnipäevakingituse kätte ning YFUlt lõpuks oma rongikaardi. Armsamat kingitust lihtsalt poleks olnud võimalik teha Erik. Sa oled kõige parem! Tuju on super vaatamata sellele, et ma väga väsinud olen. 

Mu parimad ja sünnipäevakroon 

Vol 2

Tänane üllatus :) <3

nüüd on mul kaks kaisukat, pean mõmmile nime mõtlema.. 

Siis kui koolis igav on. Kes tunneb ära, siis saab pai! :P

Ristimine

Religioosetel teemadel ei ole ma tegelikult selles blogis veel väga palju rääkinud. Põhjus on ka lihtne- ma ei ole asjaga kursis. Seevastu minu vahetusperekond on, sest nad on usklikud. Ma olen käinud koos oma sõbrannadega koos pühapäevakoolis aga see on ka kõik- seal piirdub minu tee Jumala omaga. Ma julgen väita igaühele, kes minu käest küsib, mis usku ma olen, et ma olen mitteusklik. Sõpradele võin naljatledes öelda ka, et ma olen toolijalausku aga ma ei usu, et on olemas üks ülim vägi. Ma olen selle jaoks liiga teaduslik inimene. Inimene usub iseendasse ja see aitab või veenab teda. Mitte, et ma nüüd sellel teemal siin kirjutama jääda tahan, seega..

Täna käisime kahe väikese lapse ristimisel, mis toimus järve ääres. Esmapilgul oli see ka mulle kummaline, kuid Negernbötelis ei ole kirikut. See nägi välja selline, et inimesed olid keskmiselt pidulikult riides, oli palju väiksesid lapsi, kes ringi sahmerdasid, kõik istusid pinkidel järve ääres ja kuulasid pastorit, kes mängis kitarri ja rääkis, milline õnn see on, et me kõik sinna kogunenud oleme. Õnn, et me kõik eksiteerime ja meil on väga palju asju, mille eest tänulik olla. Jah, see oli see osa, kui mu mõtted hajusid, kuid vahepeal pidi rahvas laulma ja siis rääkis üks naine, mis on tegelikult õnn ja muidugi leidis ta kotipõhjast ühe raamatu, milles oli ilmtingimata üks väga õpetlik( ja väga pikk) jutt. Siis kui ma enam midagi eriti tundnud, sest tuul oli nii külm, tegin avastuse, et pastor oli juba poolenisti vette jalutanud ja rääkis, kui kasulik on meile vesi, visates seda iga natukese aja tagant rahva poole. Ristimise osa ma tegelikult ei näinudki, kuna selleks ajaks oli terve rahvamass jalgupidi vees. Kummaline. See on ainuke sõna tänase päeva kohta inimeselt, kes puutub sellise asjaga esimest korda tõsisemalt kokku. Peale seda läksime grillima. See on ka minu jaoks naljakas, et peale pidulikku ja jumalikku tegevust tuleb grillpidu. Ma pidin seal väga kaua olema ja polnud eriti tore, sest seltskond koosnes vanematest saksa inimestest ja ilm oli meeletult külm, vaatamata sellele, et päike paistis. Ma ei suuda uskuda, kuidas sakslased niiiii palju süüa suudavad. Kui mina võtsin paar grillvorsti, porgandit ja salatit, siis mõni teine võttis minu kõrval u. 10 grillvorsti, grillliha, grillkana, erinevaid salateid ja suures koguses saia. Lisaks veel alkohoolsed joogid nagu shampus, õlu ja hiljem midagi kangemat, mida ma küll huvipärast küsisin, millega tegu on, kuid proovida ei soovinud. Ilmselt oli tegemist mingisuguse konjakiga. 

Olen nüüd üksi kodus, sest hostema oli päeval koolis ja nad läksid kõik koos õhtul uuesti sinna aga ma ei soovinud kaasa minna. Parem puhkan ja kirjutan teile oma blogi :)

Sünnipäev!

Aitäh kõikidele kallitele inimestele, kes mind sellel päeval meeles pidasid ja õnne soovisid! Tegite mu päeva väga toredaks :)

Hommikuäratus on mul tavaliselt 6.20 aga siis ärkasin veidi varem, et ennast korda teha. Olin jõudnud vaid riided ära vahetada, kui kuulsin uksetaga vaikset rääkimist. Tegin ukse lahti ja seal nad olid- mu kallis vahetuspere, täies koosseisus, koos koogi, küünalde ja sünnipäevalauluga. Kombekohaselt juhatati mind elutuppa ja seal ootas mind minu sünnipäevalaud. Selles peres on traditsiooniks, et sünnipäevalapsel on kroon ka peas ja sünnipäevalaps on pühak. Ei pidanud sellel päeval midagi tegema- pidevalt öeldi, et ei- sul on ju sünnipäev. Laual olid kommid, shokolaadid, kaart ja kingitused. Sain saksakeelse mõtteteradega kalemdri, kus igal päeval on mingi ütlus; vahva saksakeelse kokaraamatu!; koti, kuhu on peale kirjutatud "Germany"; kinkekaardi(riidepoodi- wohoo!) ja Maartenilt isetehtud pildi/kaardi. Väga vahva oli, kuna minu jaoks tegelikult sünnipäev midagi erilist ei tähenda aga siin on selle tähistamine alati oluline.Hommik oli nii ilus ja isegi soe. Ilm oli minu sünnipäeva ajaks otsustanud ilusaks muutuda- positiivne. Koolis kõik õnnitlesid ja kallistasid ja mu pinginaaber oli mulle koogi teinud!

 Kui armas üldse. Esimese tunni ajal jagasin kõigile shokolaadi ja siis sõime kooki. Tänan siinkohal saksa keele õpetajat, et ta meil seda lahkesti teha lubas. Ahjaa, nad laulsid ka mulle, nii armas oli :) Kolmas tund oli mul saksa keel 6. klassiga. Jagasin seal ka shokolaadi ja pisikesed olid nii armasd ja õnnelikud. Sealgi sain õnneliku sünnipäelapse osaliseks ja mulle lauldi sünnipäevalaulu. Peale tundi tõi üks tüdruk paberi, kuhu oli kirjutatud erinevate värvidega "Happy birthday". Kõige erilisem selle juures on see, et ma pole kunagi seda rõõmu varem tundnud, sest mu sünnipäev on ju suvel. Lõpuks ometi sain kõigile midagi head viia :D

Koolist saime ka varem lahti, kuna viimane tund jäi ära- jee. Koju jõudsin esimesena. surfasin veidi netis ja lugesin raamatut. Kell 1 tulid koju ka hostisa ja vennad. Nad otsustasid väikese lõunauinaku teha, kuna me pidime õhtul kuhugi minema. Mina olin sellel ajal enamasti arvutis ja lõpupoole jõudsin veel veidi lugeda. Sõime lõpuks minu sünnipäevakooki ja jõime kohvi. Naabrid, keda ma isegi ei teadnud, tulid ka läbi, soovisid õnne ja toodi isegi kingitus.

Mu päev oli otsast lõpuni hea ja mul pole veel siinolles nii hea tuju olnudki. Ma tundsin, et ma kuulun siia ja see oli kummaliselt meediv tunne. Õhtul käisime ema, isa ja Maarteniga bowlingus. Ma ei oska ikka üldse seda mängida :D aga vähemalt oli meil lõbus ja hostema ütles, et kellel ei vea mängus, veab armastuses. Ma võin kinnitada, et see on täiesti tõsi :) Koju sõites oli kõik täiesi pime ja siestunne oli nagu sõidaks öösel kuskilt Pärnust v Tartust koju. See tähendab, et tee oli koju aga ümbruskond võõras. Raske seletada aga mulle hakkab Bad Segeberg juba tuttavaks saama. :)

Kõigile shokolaadi!

No on ju ilus hommik, lust lausa kooli minna :)

Viimane pilt 16aastasena ja nüüd siis viimane alaealise aasta( mille veedan pea kõik Saksamaal)

Lisan varsti rohkem pilte ka! Vaadake siis uuesti :)

Kohanemine

Pea kaks nädalat on möödas, sellest kui perre jõudsin. Saksa keel juba vaikselt tuleb- mõtetes küll paremini aga saan ennast juba väljendatud ka kui vaja. Kool hakkab ka juba isegi meeldivaks muutuma. Teen igas tunnis nii palju kaasa kui võimalik ja kõik aitavad meelsasti. Meil oli teisipäeva koolis pildistamine. Klassipilt, portreepilt ja vahetusõpilasepilt. Kõik, kes mind teavad, saavad aru, et polnud just üks mu lemmikutes päevadest :D Lisaks sellele on mul teisipäeviti kool kella 17.15ni ja koju jõuan pool 6. Teine sporditund oli juba palju ägedam. Hüppasime kõrgust (125cm ainult) ja siis jooksime staadioniringe jälle. Seekord oli vaja pool ringi sprintida ja siis üle väljakumuru tagasi sörkida ja siis uuesti sprintida- 6 korda. Päris mõnus isegi. Võibolla kui ma Eestisse tagasi tulen, siis suudan isegi joosta, kes teab. Täna on mul esimene tantsutrenn- ootan! Alguses käin 1.kuu 1x nädalas ja kui meeldib, siis hakkan 2x käima. Ratsutamisest pole küll märkigi olnud aga võibolla polegi  see nii paha, sest aasta pärast on mul vägagi palju vaja tallis teha.

Hetkeseisuga on mu lemmikuteks tundideks keemia ja füüsika, sest ma saan nendes tundides rohkem aru ilmselgelt. Kõige hullem on bioloogia, sest seal on sellised x-terminid, et issand jumal. Saksamaa poliitika on lihtsalt igav. Minu üllatuseks oli religioonitund väga huvitav. Õpetaja on sama, mis muusikas ja ma arvan, et ta on natukene kummaline. Matemaatikas tegeleme endiselt oma miniarvutitega. Ma oskan neid asju sellega teha, aga ma ei saa aru mis moodi ja miks nii. Olen harjunud oma õpetajatega- õpetavad selgeks ka põhjuse miks me midagi teeme ja kuidas see toimib. Saksa keeles on ka kummaline olla, sest ma olen koos 6. klassiga ja kui 11 aastane näitab näpuga, et siit siiani tõmba kõik maha, sest see on totaalselt vale, siis oleks peaaegu naerma hakanud. Rumal nagu ma olen. Loodetavasti ainult alguses.

Ma pole siiamaani oma arvamust väikeste laste suhtes muutunud- pigem on siinolek seda süvendanud. Koolilapsed on siin üsna pealetungivad ja ülbed. Bussi minnes ja maha tulles on neil vist küll selline tunne, et jäävad maha- väga hull trügimine. Ma olen vist 2,5 korda saanud hommikul kooli minnes bussis istuda. Buss on niii ülerahvastatud, et kes kunagi Ramsi(28) kella kolmese bussiga sõitnud on, see teab. Peale kooli pole mul ka midagi teha. Üldiselt üritan mitte arvutis olla aga mis ma ikka lakke vahin.

Kallid ja musid teile! :)

Update: Ma ei saa ikka täna tantsima :( sest hostemal on mingi tööasjaga seotud tähtaeg täna ja ta ei saaks mulle järgi tulla. I'm quite dissapointed aga mis siis ikka.

Päev Nordsee ääres

Hommikuäratus oli nii, kuis keegi soovis. Ma ärkasin kuskil pool 9, sest ma ei tea veel nende nädalavahetuse tavasid ja ei tahtnud väga poole päevani lebotada. Sõime hommikust ja siis oli natuke vaba aega enne ärasõitu. Hostema tegi meile lõunasöögi kaasa- loomulikult brötchenid aga minu rõõmuks oli palju köögivilju ka :) Sõit oli umbes 1,5h ja ma kuulasin muusikat ja üritasin magada nii sinna sõites kui ka tagasi tulles. Kõigepealt sõime lõunat ja siis külastasime ühte hülgekeskust, kus oli hüljeste ja teiste mereelukate kohta väga palju infot ning saime neid oma silmaga ka näha. Sealsed kodanikud lastakse suureks kasvanuna tagasi loodusesse. Vaid haiged jäävad sinna elama. Nad on nii armsad :)

 Peale seda sõitsime täiesti Põhjamere äärde ning tegime endale tasuta spaad. Mudavanni jalgadele kui täpsem olla. Alguses ma üldse ei tahtnud, sest tean ju, et merevesi on külm ja ma jään kergesti haigeks aga ma ei saanud ju tegemata ka jätta. Muda on seal nimelt sellepärast nii palju, et Põhjameri on seal vaid suurvee ajal. Ülejäänud aeg on see nagu suur mudapõld. Lapsed mängisid mudasõda ja mõned nautisid ilusat ilma jalutades kaugele Põhjamere poole. Mina isiklikult piirdusin kaldale üsna lähedal olemisega, sest ma ei tahtnud seal kaua olla.

Kõik vaateulatuses on mudaa!

ja sa läed 
ja sa läed
sa läed
kuni lõpuks näed
su ees on enda jäljed..

With love from me :D

Üleeile õhtul vaatasime hostisaga mingit täiesti totakat musta huumoriga õudukat :D Nalja sai. Neil on päris mõnus kodukino, kust on lahe filme vaadata!

Vt. 18. kuupäeva- Noortepäevik- You are doing it wrong..
Koju ei saa enne juulit

Seda ma nüüd küll ei tahaks :S ( hinded on siin vastupidi- 5 on kõige halvem)

I know someone who would like to that <3

Roosaga on märgitud mul päevikus asjad, mida ma kindlasti teha tahaks. :D


Nägemist!