Ma ei taha hommikul silmigi lahti teha kui ma näen, et tuba
on pime. Siis on kohe teada, et sajab. Ma arvan, et ma peaks talvejopega käima
hakkama aga siin sajab nii palju ja see pole nii vihmakindel kui mu sügisjope.
Teisipäevad on alati nii pikad aga seekord jäi õnneks 2 tundi vahepealt ära ja
üks vaba tund on mul nagunii. Käisin klassiõdedega linnas külmetamas ja pärast
pitsat söömas. Bioloogias oli esitlus tsütoplasma kohta. Olime esimesed aga
meil läks väga hästi. Pärast, kui tagasiside andmise aeg oli, siis üks poiss
kommenteeris, et ta oli üllatunud, kui hästi ma saksa keelt rääkida oskan. Mu
jutt oli täiesti selge ja arusaadav. Nii tore oli seda kuulda. Viimasteks tundideks
olid spordid. Pidime palju jooksma, siis mängisime sulgpalli ja siis pidime
jälle palju jooksma aga õues! Mul tulid juba selle mõtte peale külmavärinad.
Siin on 10 kraadi ja õpetaja saadab meid staadionile jooksma. Lisaks sellele
tore uudis, et järgmine nädal jookseme jälle aja peale 3000m. Lihtsalt
fantastiline.. Koju jõudes tegin avastuse, et meil oli majas 2 lapse asemel 5
ja see polnud eriti meeldiv. Kõik oli segamini. Jõin ruttu ühe kohvi ja läksin
oma tuppa puhkama. Õhtusöök oli kahes vahetuses. Lapsed ja siis suuremad. Peale
õhtusööki rääkisin oma kalluga ja siis hakkasime hostisaga filmi vaatama. See
oli II maailmasõja kohta. Päris huvitav.
Oleks lahe näha videosalvestust,kuidas sa saksa keelt räägid :)
VastaKustuta