pühapäev, 22. september 2013

Berliin

Neljapäeva kohta ei oska ma teile kohe midagi jalustrabavat kirjutada. Tavaline koolipäev. Klassiõde vajas vaid 5 lisaminutit peale tundi, et ma asjast aru saaksin. See 5 min oli aga piisav, et ma tund aega järgmist bussi peaksin ootama. Kui see buss lõpuks jõudis, siis ütles bussijuht, et ta ei saa kedagi kahjuks peale võtta, sest buss oli nii täis. Ütles, et minge 411ga. No tore on. 411 ei sõida läbi Negernböteligi, mis ma ikka sinna peale ronin. Saatsin hostisale sõnumi ja ta viskas mu õnneks koju ära. Koju jõudes ütles hostema, et ta ei saa mind kahjuks tantsutrenni viia ja kui ma minna tahan, siis pean bussiga minema. Mul tegelikult vahet pole, kui ma korra kuus bussiga käima pean. Kui ma poole 6st bussile liikuma hakkasin, tuli hostisa koju ja ütles, et viskab mu ära ja hostema tuleb peale trenni järgi. Trennis õppisime kava edasi. Suht keeruline on see tegelikult. Aga väga lahe ikkagi. Peale trenni nägin oma üllatuseks ikka hostisa omal järel. Ta ütles, et Marieke oli mingid ajad sassi ajanud ja tal on täna vanemateõhtu koolis. Sõitsime megakiiresti koju, sest poisid olid üksi. Koju jõudes viis hostisa poisid kohe voodisse ja ma soojendasin omale sööki. Koristasin siis köögi ära ja hakkasime filmi vaatama. Bruce Willisega oli aga ma nime ei mäleta. Sõime jäätist ka nagu ikka kombeks meil.

Reede hommikul jäi mul kaks esimest tundi ära, sest saksakeele õpetaja oli isaks saanud. Õnne! Hommik oli raske. Enesetunne ei olnud väga hea. Kool möödus seetõttu väga aeglaselt. Selline tunne, et hakkan haigeks jääma vaikselt. Muidugi ootusärevus Berliini sõitmisest oli ka nii suur, et ei viitsinud tundidele keskenduda. Kohe peale viimast tundi pidime hostisaga parkimisplatsil kokku saama ja seal ta oligi. Võtsime Maarteni ka tema koolist peale ja sõitsime koju. Kodus jooksid kõik edasi-tagasi. Hostema läks Noah'ile lasteaeda järgi ja me tegime hostisaga võikusid tee peale kaasa. Peale seda hakkas ta meie asju autosse pakkima ja mina pesin nõud ära ja tegin köögi korda. Nii kui Marieke kohale jõudis asusime teele. Stardiaeg: 14.20. Gps näitas, et jõuame 17.15 kohale umbes. Ma otsustasin kohe alguses, et kuulan muusikat ja puhkan. Esimese peatuse ajal öeldi, et teetööde tõttu pidime teist teed minema ja jõuame hiljem. Gps näitas nüüd 17.45. Hostisa pani poiste soovil autos multika mängima, mis oli kahjuks flaamikeelne. Õnneks oli multikaks Autod ja ma teadsin, mis seal toimub nagunii. Lisaks sellele ei keskendunud ma filmile vaid rääkisin terve tee Erikuga. Peale 3,5h sõitu jõudsime lõpuks ometi kohale. Vanavanemad ei ela otse Berliinis. Siit on 35 min rongiga sõitu ja siis oleme Berliinis. Linnake on väga ilus- Schönwald(Brandenburg). Õhtul sain palju jutustada, vaatasime telekat, sõime õhtusööki ja ma lugesin raamatut. Maja on suur ja ilus aga väga-väga külm. Mulle anti kohale jõudes sussid ja lisafliis, sest mu hostvanemad juba teavad, milline külmavares ma olen.

Hommikuäratus oli juba seitsme ajal ja peale üheksat asusime Berliini poole teele. Planeeritud oli, et poisid lähevad vanaisa ja isaga tuletõrjemuuseumisse ja meie hostema ja vanaemaga saame natuke poodides ringi vaadata. Esimese tunni veetsime käsitööpoes, kus mulle lubati, et ma võin ka hiljem nii kaua ringi vaadata, kui mul vaja on aga ma sain ka kahjuks vaid tunnikese kaubamajas olla seega sain omale vaid uued jalanõud. Mis siis ikka. Saime sellel päeval nii palju U-Bahnide ja S-Bahnidega sõita, et jube. Mõtlesime tegelikult väikese bussiekskursiooni ka teha aga bussijuhid streikisid. Hea uudis on aga see, et ma tulen siia peagi tagasi ja siis võin terve päeva üksi Berliinis ringi kolada. Kahe väikese lapsega on see üsna väsitav. Tagasi koju jõudsime kella viiest ja siis ma otsustasin ühe väga suure jalutuskäigu siin kohalikus linnas teha. Ma olen Saksamaaga juba nii harjunud, et miski ei tundu enam uus. Muidu esmamulje Saksamaast oli küll, et kõik on palju korralikum ja teistsugusem kui see, millega ma Eestis harjunud olen. Õhtusöögiks kartulipuder, 2 erinevat seenekastet, kohalikud tüüpilised Berliini kotletid ja minu jaoks ekstra oad. Mu ema on mulle selle aedviljapisiku ikka verega kaasa andnud ja nüüd lööb see välja. Kallis ema- võid rõõmustada, kui ma tagasi Eestisse tulen on kõik sinu ratatouille'd meeleldi oodatud. :) Need, kes ei tea, siis varem ei tahtnud ma aedvilju nähagi, rääkimata nende söömisest. :D Õhtul vaatasime multikat ja mingit tavalist koguperesaadet. Ma lugesin raamatut, olin internetis ja siis suundusin magama. Pikk ja väsitav päev oli olnud.

Seekord oli mu äratus palju hiljem, kuna mul olid väga kummalised unenäod. Tavaliselt ma und ei näe. Seega kui avastasin, et kell on juba pool 9 siis panin kiiresti riidesse ja ruttasin hommikust sööma. siin on kombeks, et kõik ootavad ära, kui kõik on söönud aga ma jõudsin tunduvalt hiljem ja teised olid ammu lõpetanud. Ennelõunal käisime lühikesel jalutuskäigul metsas ühe järve ääres, kus oli mahajäetud loss. Seal oli tohutult ilus ja kua päike paistis siis oli hea soe ka. Peale lõunasööki ootas meid kohe tagasisõit koju, sest hostisa pidi täna valima. Täna selgub, kas Merkel jääb või ei.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar