Kolmapäev

Hommikul oli kohe kaks matemaatikat, kus lahendasime eelmisel nädalal saadud lehelt ülesandeid. Mul olid õiged vastused ja ma olin õnnelik. Sain ühest väga olulisest asjast ka aru. Nimelt kui meil on lineaarfunktsioon y=ax+b, siis neil on f(x)=ax+b. Ma ei saanud pikemat aega aru, mida tähendab f(x) aga nüüd lahendasin müsteeriumi ja olen enda üle uhke. Peale seda oli saksa keel 6. Klassiga, kus enamus tunnist kulus(nagu alati) klassiprobleemide lahendamisele. Õpilased on siin väga kiuslikud ja iga tunni alguses on probleeme, mis üritatakse lahendada esialgu üksteisest üle karjudes ja siis saadetakse alati keegi uksetaha rahunema. Peale seda oli mul vaba tund ja kuna ilm oli üsna ilus, siis otsustasin jäätisekohvikusse sööma minna. Tellisin ühe mõnusa kohvijäätise ja tavalise kohvi. Lahe oli keset koolipäeva lihtsalt jäätist süüa, oma mõtteid mõelda ning mööduvaid inimesi jälgida. Tagasi kooli minnes ei pidanud õnneks kaua ootama ja juba saime klassi. Päeva lõpetas kaks muusikat, kus me pidime rütmi õppima ja klassile esitama. Ikka ja jälle on teemaks All you need is love. Muusika on selline tund, kus ma tunnen end väga rumalalt koos kõikide teiste talendikate heliloojatega aga õnneks mu pinginaaber ei mõista ka nii palju muusikast kui nemad ja ma ei ole ainuke. Lisaks on muusikaalased saksakeelsed terminid mulle vägagi võõrad. Peale kooli läksin bussile ja koju jalutades tuli pisike naabritüdruk minuga rääkima. Ta on minust üsna vaimustuses ja üritab pidevalt teemat algatada aga kahjuks on minu saksa keel tavaliseks small-talkiks veel liiga kehv. Lisaks on nii naljakas temaga koos koju jalutades rääkida, sest kui ma talle otsa tahan vaadata, siis pean pea maas kõndima. Ta on minust poole pisem. Üldiselt on paljud tüdrukud minust väiksemad ja ma tunnen end hiiglasena siin aga see-eest on poisid päris pikad ning see tasakaalustab asju veidi. Muidugi erand kinnitab reeglit ja ma ei hakka teile siin mingit stereotüüpi looma. Inimesi on siin igasuguseid nagu Eestiski J Taaskord läksin peale kooli ratsutama. Seekord ratsutasin üksinda, Dannyga. Talle oli uus sadul ka toodud-Kiefer- mis oli nii mugav. Trenni alguses oli ta veidi põikpäine aga trenni saan ma alati naerusuiselt lõpetada. Väga meeldiv on selliste hobustega ratsutada, kellega peab tööd tegema aga tulemust on ka juba näha. Õhtul vaatasin Iron Man’i. Sain juba pahandada, et filmid vales järjekorras võtsin- nimelt alustasin ma Avengers’iga kuigi oleks pidanud vaatama kõik eelnevad enne ära. Mis siis ikka, ma pole kunagi eriti mõistlikult käitunud. Alati omamoodi :D