Herbst

Elu kulgeb vaikselt. Koolis on viimasel ajal väga palju tunde ära jäänud, sest mõned õpetajad on koos õpilastega inglismaal ja saksa keele õpetaja sai isaks. Esmaspäeval oli mul näiteks ainult teine ja kuues tund.Väga nõme, kui keset päeva kolm vaba tundi on aga selle sisustan kas raamatu lugemisega või linnas jalutamisega. Käin endiselt ratsutamas ja tantsimas. Väga äge on. Björn vahetas oma musta hobuse jälle tagasi. Ta on nii paksuks läinud ja ma pean temaga hoolega sõitma hakkama.

Täna küpsetasime hostemaga magusat moonikooki ploomimoosiga. Terve maja on hea koogilõhnaga täidetud. Aega läks korralikult 2,5h. Kui kook ahju läks vahetasin ruttu riided ja läksin ratsutama. Täna käisime koos Björniga. Tema oli Garusoga rakendiga ja mina Dannyga ratsa. Tegime külale suure tiiru peale läbi metsa. Väga lahe oli mööda mudast metsarada galopis kihutada. Loodetavasti saan varsti pilte ka teile näidata. Leppisime kokku, et teeme kolmapäeval kui ilm lubab.

Järgmine nädal on viimane koolinädal enne vaheaega. Neljapäeva hommikul viib isa meid autoga Hamburgi ning siis algab meie ligi 10h sõit rongiga Belgiasse vanavanemate juurde. Vaheaja veedangi 1 nädala Belgias vanavanemate juures olles ja 1 nädala Berliinis vanavanemate juures olles. Saab põnev olema ja sellest kavatsen küll rohkem kirjutada teile. Muidugi pilte ka.

Mu blogipostitused on hetkel väga harva ja üsna sisutud, kuna mul pole väga tuju ega põhjust midagi kirjutada. Kui midagi põnevamat toimub siis annan kindlasti teile teada J

Berliin

Neljapäeva kohta ei oska ma teile kohe midagi jalustrabavat kirjutada. Tavaline koolipäev. Klassiõde vajas vaid 5 lisaminutit peale tundi, et ma asjast aru saaksin. See 5 min oli aga piisav, et ma tund aega järgmist bussi peaksin ootama. Kui see buss lõpuks jõudis, siis ütles bussijuht, et ta ei saa kedagi kahjuks peale võtta, sest buss oli nii täis. Ütles, et minge 411ga. No tore on. 411 ei sõida läbi Negernböteligi, mis ma ikka sinna peale ronin. Saatsin hostisale sõnumi ja ta viskas mu õnneks koju ära. Koju jõudes ütles hostema, et ta ei saa mind kahjuks tantsutrenni viia ja kui ma minna tahan, siis pean bussiga minema. Mul tegelikult vahet pole, kui ma korra kuus bussiga käima pean. Kui ma poole 6st bussile liikuma hakkasin, tuli hostisa koju ja ütles, et viskab mu ära ja hostema tuleb peale trenni järgi. Trennis õppisime kava edasi. Suht keeruline on see tegelikult. Aga väga lahe ikkagi. Peale trenni nägin oma üllatuseks ikka hostisa omal järel. Ta ütles, et Marieke oli mingid ajad sassi ajanud ja tal on täna vanemateõhtu koolis. Sõitsime megakiiresti koju, sest poisid olid üksi. Koju jõudes viis hostisa poisid kohe voodisse ja ma soojendasin omale sööki. Koristasin siis köögi ära ja hakkasime filmi vaatama. Bruce Willisega oli aga ma nime ei mäleta. Sõime jäätist ka nagu ikka kombeks meil.

Reede hommikul jäi mul kaks esimest tundi ära, sest saksakeele õpetaja oli isaks saanud. Õnne! Hommik oli raske. Enesetunne ei olnud väga hea. Kool möödus seetõttu väga aeglaselt. Selline tunne, et hakkan haigeks jääma vaikselt. Muidugi ootusärevus Berliini sõitmisest oli ka nii suur, et ei viitsinud tundidele keskenduda. Kohe peale viimast tundi pidime hostisaga parkimisplatsil kokku saama ja seal ta oligi. Võtsime Maarteni ka tema koolist peale ja sõitsime koju. Kodus jooksid kõik edasi-tagasi. Hostema läks Noah'ile lasteaeda järgi ja me tegime hostisaga võikusid tee peale kaasa. Peale seda hakkas ta meie asju autosse pakkima ja mina pesin nõud ära ja tegin köögi korda. Nii kui Marieke kohale jõudis asusime teele. Stardiaeg: 14.20. Gps näitas, et jõuame 17.15 kohale umbes. Ma otsustasin kohe alguses, et kuulan muusikat ja puhkan. Esimese peatuse ajal öeldi, et teetööde tõttu pidime teist teed minema ja jõuame hiljem. Gps näitas nüüd 17.45. Hostisa pani poiste soovil autos multika mängima, mis oli kahjuks flaamikeelne. Õnneks oli multikaks Autod ja ma teadsin, mis seal toimub nagunii. Lisaks sellele ei keskendunud ma filmile vaid rääkisin terve tee Erikuga. Peale 3,5h sõitu jõudsime lõpuks ometi kohale. Vanavanemad ei ela otse Berliinis. Siit on 35 min rongiga sõitu ja siis oleme Berliinis. Linnake on väga ilus- Schönwald(Brandenburg). Õhtul sain palju jutustada, vaatasime telekat, sõime õhtusööki ja ma lugesin raamatut. Maja on suur ja ilus aga väga-väga külm. Mulle anti kohale jõudes sussid ja lisafliis, sest mu hostvanemad juba teavad, milline külmavares ma olen.

Hommikuäratus oli juba seitsme ajal ja peale üheksat asusime Berliini poole teele. Planeeritud oli, et poisid lähevad vanaisa ja isaga tuletõrjemuuseumisse ja meie hostema ja vanaemaga saame natuke poodides ringi vaadata. Esimese tunni veetsime käsitööpoes, kus mulle lubati, et ma võin ka hiljem nii kaua ringi vaadata, kui mul vaja on aga ma sain ka kahjuks vaid tunnikese kaubamajas olla seega sain omale vaid uued jalanõud. Mis siis ikka. Saime sellel päeval nii palju U-Bahnide ja S-Bahnidega sõita, et jube. Mõtlesime tegelikult väikese bussiekskursiooni ka teha aga bussijuhid streikisid. Hea uudis on aga see, et ma tulen siia peagi tagasi ja siis võin terve päeva üksi Berliinis ringi kolada. Kahe väikese lapsega on see üsna väsitav. Tagasi koju jõudsime kella viiest ja siis ma otsustasin ühe väga suure jalutuskäigu siin kohalikus linnas teha. Ma olen Saksamaaga juba nii harjunud, et miski ei tundu enam uus. Muidu esmamulje Saksamaast oli küll, et kõik on palju korralikum ja teistsugusem kui see, millega ma Eestis harjunud olen. Õhtusöögiks kartulipuder, 2 erinevat seenekastet, kohalikud tüüpilised Berliini kotletid ja minu jaoks ekstra oad. Mu ema on mulle selle aedviljapisiku ikka verega kaasa andnud ja nüüd lööb see välja. Kallis ema- võid rõõmustada, kui ma tagasi Eestisse tulen on kõik sinu ratatouille'd meeleldi oodatud. :) Need, kes ei tea, siis varem ei tahtnud ma aedvilju nähagi, rääkimata nende söömisest. :D Õhtul vaatasime multikat ja mingit tavalist koguperesaadet. Ma lugesin raamatut, olin internetis ja siis suundusin magama. Pikk ja väsitav päev oli olnud.

Seekord oli mu äratus palju hiljem, kuna mul olid väga kummalised unenäod. Tavaliselt ma und ei näe. Seega kui avastasin, et kell on juba pool 9 siis panin kiiresti riidesse ja ruttasin hommikust sööma. siin on kombeks, et kõik ootavad ära, kui kõik on söönud aga ma jõudsin tunduvalt hiljem ja teised olid ammu lõpetanud. Ennelõunal käisime lühikesel jalutuskäigul metsas ühe järve ääres, kus oli mahajäetud loss. Seal oli tohutult ilus ja kua päike paistis siis oli hea soe ka. Peale lõunasööki ootas meid kohe tagasisõit koju, sest hostisa pidi täna valima. Täna selgub, kas Merkel jääb või ei.

Kolmapäev 18.09

Matemaatika on iseenesest väga huvitav aga kui õpetaja tunni lõpus küsis, kas ma saan natuke aru või ei saa üldse aru, siis võisin rahumeeli öelda, et ma ei saa üldse aru. Peale seda tuli mu klassiõde  minu juurde ja küsis, millal mul vaba tund on. Ta pakkus end vabatahtlikult mulle appi, et matemaatikat õpetada. Leppisime kokku, et neljapäeval peale viimast tundi, mis ongi nagunii matemaatika. Ma leian, et see oli nii armas. Sakslased on tõesti abivalmid ja sõbralikud inimesed ma ütlen. Saksa keeles(6. Klassiga) tegeleme me endiselt valmidega. Me saime valida, kas teeme näidendi, kirjutame ise ühe valmi või joonistame valmi järgi koomiksi. Loomulikult valisin ma kõige lihtsama variandi- koomiks. Vaba tunni ajal õppisin bioloogiat ja tegin oma koomiksit edasi. Muusikas kontrollisime kodutööd, milleks oli „Also sprach Zarathrusta“ (R.Strauss) 1./2. , 3./4. Trompeti ja kontrabassi noodid välja kirjutada ja noodinimed alla kirjutada. Peale analüüsimist läksime praktika juurde. Kõik võisid ühe osa sellest valida ja siis harjutasime seda süntesaatoritel. Mina ja üks tüdruk olime koos ja valisime kontrabassi, sest selle osa oli kõige lihtsam ja ausalöeldes ei ole mul süntesaatori ega nootidega varem väga tegemist olnud. Saime 20 min eraldi harjutada (kõrvaklappidega) ja siis hakkasime õpetaja juhendamisel seda kokku mängima. Tervel tükil on muidu 21 pilliosa aga meie mängisime trompeti, kontrabassi ja „pauken“itega (viimast ma ausalt ei tea aga kõlas trummilaadselt). Läksin oste peale kooli talli. Björn oli ära unustanud, et ma kolmapäeval tulen, kuigi ma eraldi ütlesin, et näeme kolmapäeval, seega oli ta Danny kaugemale viinud jälle. Seekord pidin talle appi minema, et hobust kätte saada kuna tal on seal kaks koplit ja täkuga ei saa teise täku koplist läbi jalutada, kui too seal vabalt kaasa kõnnib. Tegin lühidalt ja ühe lõõgastavama trenni. Ta on mul ju pikalt tubli olnud. Koju jõudes tegin suure tassi teed ja tegelesin asjalikumalt oma kodutöödega.

Teisipäev 17.09

Saime täna inglise keeles lõpiks raamatud kätte. 2 raamatut olid kasutatud ja odavamalt saadud. Ühe valis omale klassiõde vabatahtlikult ja teine loositi välja. Mis te arvate, kes see õnnelik oli? Tegelikult kui välja arvata, et see on natuke kulunud siis pole sel viga midagi. Esikaas ongi ilusam. Teistel on uued- musta värvi. Inglise keel, saksa keel, topeltkeemia, -füüsika ja -bioloogia üle elatud- järgi jäi vaid meie armas iganädalane 10.-11. tund- Sport. Saime jälle aja peale 3000m joosta ja seekord tundsin, et ma oleks võinud isegi rohkem pingutada, sest jõudu oli peale jooksu üle küll. Ajaks seekord 16.14, mis on ka arenenud. Peale jooksu mängisime kõigepealt korvpalli ja siis viskasime veel kuuli. Mõnus rahulik kehaline oli. Kehalise hinded on mulle küll täiesti ükskõik, sest minuarust on see nõme, kui sa pead lehe pealt vaatama oma aega ja siis selle kõrval on vastav hinne. Igaüks annab endast parima ja kõik lihtsalt ei suuda neid norme täita. Peale kooli puhkasin korralikult. Kavas oli ka õhtune filmivaatamine. Sõjafilm, mis kestis 2h. Pikk aga see-eest väga huvitav ja väärt film. Magama saades olin küll väga väsinud.

Mu juba üsna sisukas päevik ja allpool on näha mu poolik koomiks

Raamat, mille inglise keeles saime

Esmaspäev 16.09

Kuna ma eelmine nädal vahetusõpilaste õpetajat koolis kätte ei saanud, vaatamata oma kõikidele üritustele paljud oma vahetunnid õpetajatetoa juures vastust oodates seistes, vahetasin iseseisvalt esmaspäevase füüsika keemia vastu. Ettevõtlik ja iseseisev nagu ma olen. Läksin lihtsalt füüsika asemel keemiasse. Tund möödus kiiresti, kuna mõtted olid eelseisval inglise keele kontrolltööl. Peale keemiat oli suur vahetund, kus vaatasin veel olulisema materjali üle ja siis juba tuligi õpetaja. Ta jagas meile kontrolltööde vihikud kätte ja me pidime oma telefonid välja lülitama ja tema lauale panema. Seejärel saime elektroonilised sõnaraamatud ja kontrolltöö. Töös oli 3 ülesannet, mis olid vastavalt 30%, 40% ja 30% olulisega hindest. Pidime analüüsima ja kommenteerima ühte teksti, mis oli seotud emancipationiga(meie veeranditeemaga). Mul pole absoluutselt mitte mingisugust ideed, mis ma selle eest saada võiksin, sest mu pea oli ideedest tühi ja väga palju ma kirjutada ei osanud. Sellele järgnes vaba tund, mille veetsime terve klassiga ühiselt puhkeruumis. Kes õppis, kes sõi ja kes luges raamatut. Viimast pole vist raske ära arvata. Füüsikas saime oma tööd kätte ja minu hindeks oli 4. 46p 100st ja peale minu said väga paljud veel 4. Seega, ma olen lõpuks otsustanud, et see on vahetusõpilase kohta üsna hea tulemus. Ma ei saanud ju 2st ülesandest arugi. Peale kooli ei viitsinud end kohe liigutada ja talli minna. Seetõttu pidin üsna hilja minema, sest vahepeal otsustas sadama hakata ja vihmaga ma end vabatahtlikult küll välja ei aja. Talli jõudes tegin avastuse, et mu hobune on taga koplis. Björn oli nii lahke ja võttis oma ratta ja tõi ta ära. Trenn läks hästi. Björn käis ka platsipeal vaatamas. Hea, kui keegi vahepeal ütleb, mis võiks teistmoodi olla. Kui pärast küsisin, kas on midagi kritiseerida, siis viskas vaid pöidlad püsti ja naeris. See hobune töötab minuga väga hästi kaasa ka juba seega ma usun, et see on õige reaktsioon meie sõidule. Õhtul jõin teed, lugesin raamatut ja vaatasin „Kes tahab saada miljonäriks“ saadet.

Nadine toodud raamatud :)

Selle vähese ajaga on kogunenud juba nii palju õppematerjali

Mõned pildid ratsavõistluselt

Kvaliteet andeks anda! :)

Takistuste kõrgused olid päris head. See on kuskil kell 5 tehtud. Siis olid osavamad ratsanikud :D

Õigelt ratsavõistluselt ei puudu ka Jack Russellid. Ratsutajate koerad ikkagi. Tervitused Mollyile :D

Mu ihaldatud ratsaasjad.
NB: Eskadroni  pinded ainult 15€....

Koolisõitjad sooja tegemas. 

Tagasiside

Mul on Teile, kallid lugejad, selline küsimus, et mida te minu blogist arvate? Kas on midagi, millest võiks rohkem rääkida, või midagi, millest vähem? Ootan soovitusi :)

Ratsutamine

Laupäevahommik möödus rahulikult. Äratus umbes 9 ajal nagu tavaliselt, sest mu väikesed vennakesed on väga lärmakad ja kui nad juba üles ärkavad, siis ei jää teistel ka muud üle. Peale mõnusat hommikusööki ja kohvi, koristasin oma tuba ja õppisin natukene. Siis küsis hostisa, kas ma tahan nendega ehituspoodi kaasa minna. Muidugi olin ma nõus. Ta ütles, et sügisaeg on käes ja peaks aias tööd hakkama tegema. Ostsime igasuguseid aiatarbeid ja muidugi ühe valge saia hommikusöögiks. See võib kummaline tunduda, et ühes suures ehituspoes, mis on nagu Bauhof, on pagariäri, aga mind ei üllata see enam ammu, sest linnatänaval kõndides võid kindel olla, et möödud vähemalt 4-5 pagariärist. Neid on siin tohutult palju, sest sakslased söövad nii palju saia. Koju jõudes helistasin Björnile ning leppisin kokku, et käin ennelõunal ratsutamas ning kella 5st sõidame Bad Segebergi Landesturnier’ile. See on maakonna suurim ratsavõistlus, mis kestab 3 päeva. Esindatud olid parimad takistussõitjad, koolisõitjad ja rakendisportlased(k.a Björn). Ennelõunal, kui ma ratsutamas käisin, oli suurepärane suvine ilm- päike paistis ja oli mõnusalt soe. Peale lõunat tekkisid taevasse pahaendelised tumedad pilved ja muidugi nagu Põhja-Saksamaale kombeks- hakkas sadama. Seega kui me lõpuks võistlustele jõudsime, siis sadas, oli külm ja tuuline. Kõigepealt oli mul tunnike aega, et ringi vaadata. Põhisliselt olin hüppamise juures aga kõndisin ikka terve võistlusala läbi ja vaatasin ka koolisõitjaid. Ma pidin end tohutult tagasi hoidma, et mitte midagi osta. Seal oli nii palju ilusaid ratsaasju. Kella 6st jõudis transport meie hobukese Hackoniga( pisikese musta hullukesega) ning hakkasime vaikselt hobust valmis panema. Kella 7st alagsid rakendispordivõistlused. Ma sain terve soojenduse ajal kaasa sõita. Väga lahe oli. Soovisin edu ja vaatasin võistlust süües saksamaist kiirtoitu Dönerit (see on nagu kebab), sest mu viimane söögikord oli juba ammu aega tagasi. Rakendivõistlus oli loositud meeskondadega ja nad said II koha. Eesmärgiks oli sõita läbi parkuur võimalikult kiiresti. Ega see lihtne ei ole, sest juhtimine peab tasemel olema, kui soovid rakendiga hobust kitsast torbikutega piiratud vahest läbi suunata. Rakendisõit lõppes pool üheksa ning peale seda kui olime kogu oma varustuse(hobuse ja rakendi) treilerile laadinud, läks Björn auhinnarahale järgi ja meie tema kaassõitjaga hüppamist vaatama. See oli minu jaoks midagi võõrast, et üks võistluspäev nii pikalt kesta võib. Tallinn International Horseshowl toimub see ka võrdlemisi pikalt aga nii hilja on seal enamasti vaid meelelahutusprogramm. Külmetasin ja vaatasin võistlust seistes märjana vihma käes. Julgen väita, et tase ei tundunud väga hea. See parkuur oli  vist 120-130cm, hobused olid head ja võimekad aga ratsutajad küll sõita ei osanud. Mis mind veel üllatas oli see, et suur tribüün oli kõik inimesi täis, kes kaasa elasid ja iga kord, kui kellelgi latt maha kukkus, keegi tõrkus, keegi alla kukkus( mida juhtus väga palju) siis inimesed juubeldasid. Mu ainuke mõte sel hetkel: Mis teil viga on? Kui mina oleks seal ratsutaja olnud ja mul oleks ntks üks latt maha kukkunud ja terve tribüün selle peale plaksutanud ja juubeldanud oleks siis ma küll ennast eriti hästi poleks tundunud. Lõpuks ütles Björni kaassõitja, et nad lähevad otsivad midagi süüa ja kutsus mu kaasa. Ma otsustasin ka omale ühe shokolaadimuffini osta aga siis tuli Björn ja ostis mulle lisaks sellele veel ühe mõnusa sooja kohvi ka. Edasi oli juba natuke toredam võistlust jälgida, kui sai istuda ja sooja kohvi juua. Kui Björn ütles, et ta viib hobuse koju, siis olin ma kohe nõus kaasa minema. Ma polnud oma hostperele öelnud, et ma nii kaua ära olen. Koju jõudes ütlesin, et lähen otse voodisse, sest ma olin läbikülmunud. Hostema tegi mulle mikros „kirsckeni“ soojaks ja õhtu veetsin teki all soojenedes vaadates Step Up 3 ja rääkides oma kalli Erikuga. Telefoni nett on minujaoks Saksamaal olles ülimalt oluline, sest nagu teada, mul wifit ei ole.

Pühapäev möödus vaikselt. Ei midagi märkimisvääret. Käisime isaga jalutamas ja rääkisime juttu. Õhtul vaatame filmi ka :)

Update: Kirschkern(kirsiseeme), meie peres nimetame soojakotte nii :)

Yfu tugiisikud

Teisipäev kuni neljapäev olid tavalised koolipäevad ning me vaatasime hostisaga iga õhtu ühe filmi. Põhiliselt action- ja sõjafilmid nagu ikka. Ta paneb alati saksakeelsed subtiitrid lisaks, et mul lihtsam jälgida oleks. Sellel on tohutu eelis, sest saksa keel on ju tuntud kui pikkade sõnadega keel ja  kõike ei saa ajaliselt lihtsalt alla kirjutada ning seetõttu õpib hästi sõnavara. Kolmapäeval lõppeb mul kool võrdlemisi vara ja ma olen juba kell 2 kodus. Ilm oli nii jube aga otsustasin end siiski talli vedada. Björn lehvitas juba kaugelt ja ütles, et ta arvas, et ma käin vaid ilusate ilmadega ratsutamas. Fuchs( Danny) oli seekord tagumises koplis ja me sõitsime jalgratastega talle järgi. Ja siis hakkas sadama seega kui me tagasi talli jõudsime olin ma juba parajalt märg. Panin hobuse väga rahulikult valmis ja siis ootasin veel natuke, kui vihm järgi jäi. Sõitsin platsil ja mingi aeg tuli Björn ka autoga, et vaadata, mis me teeme. Ega ta kaua polnud. Kiitis heaks ja sõitis taas minema. Trenn läks hästi ja tuju oli kohe palju parem. Neljapäeval oli mul tantsimine. Meil oli asendustreener ja õppisime tantsu edasi. Lõpus pidime kolmestes gruppides tantsima. See mulle niiväga ei istunud aga ei põe.

Reedel sõitsin ma peale kooli rongiga Bad Segebergist Bad Oldesloe’sse oma YFU tugiisikutele külla. Kartsin väga, et olin midagi piletimasinaga valesti teinud ja mul on vale pilet, või et lähen vale rongi peale. Oh mind eksole. Õnneks läks kõik hästi ja jõudsin ilusti sihtkohta, kus nägin juba eemal Silket. Seda ma muidugi ei tea, kas ma õige piletiga sõitsin aga mis vahet sel ikka on.

Minu YFU tugiisikuteks on üks vanem paar, Silke ja Jürgen, kes on YFUga juba väga pikalt koostööd teinud. Nimelt on nende 3 last kõik vahetusaastal käinud, nad on olnud paljudele lastele vahetuspereks ja nüüd hiljem iga aasta tugiisikutena tegutsenud.  Kahjuks ei tundu nad mulle väga sümpaatsed. Hostperega on mul näiteks vägagi hea klapp, sest nad on väga soojad ja toredad inimesed. Tugiisikud tunduvad aga kuidagi võltsid ja väga-väga uudishimulikud. Kindlasti on üks roll sellel, et nad on üsna vanad ja mul pole elus väga palju kogemusi vanemate inimestega, sest vanavanemaid mul ei ole. Proovin igal juhul nendega ka paremiad suhteid luua.

Igatahes kohale jõudes kõndisime rongijaamast tänavale, kus seisis nende auto. Mul oli deja-vu tunne hetkeks, sest see oli sama rongijaam, kust ma Hamburgi OWO laagrist tulles rongist maha pidin tulema, et perre minna. Samamoodi ootas mu hostpere mind juba ning samast uksest tänavale astudes oli kummaline tunne. Sõitsin nende juurde ja autosõidu ajal rääkisime juttu. Jürgen seletas mulle ühte toitu, mis meenutas kirjelduse järgi vägagi pelmeeni, ja küsis mis see eestikeeles on. Ma olin täiesti shokeeritud sellest, et mul ei tulnud see sõna meelde. Nagu tõsiselt ma mõtlesin seda 10 minutit. Nad küsisid veel kuidas mul üldiselt läinud on ja kuidas koolis on ja kas ma mõtlen juba saksa keeles jne. Silke käis tegelikult nädala alguses koolis mu klassijuhataja ja vahetusõpilaste nõustajaga juttu rääkimas. Naljakas, kui inimesed teavad sinu kohta nii palju ja sa oled pidevalt jututeemaks. Kui ma esimest korda oma tugiisikutega vahetusaasta alguses esimesel nädalal peres kokku sain, siis ütlesid nad täiesti suvalisi fakte minu elust, mis ma oma faili kirjutanud olin. Näiteks, mu sünnikuupäeva, et ma elan koos emaga, meil on koer-kass jne. Kummaline.

Neil on väga ilus kodu, mis meenutas sisustuselt natuke mu isa kodu. Neil on koer ka! Mul on alati hea meel, kui kellegi on koduloom, sest ma tõesti-tõesti olen tõsine loomainimene, kes on koos loomadega üles kasvanud ja ma igatsen enda nunnusid. Tunne oli, et- jess, saan üle pika aja koerale pai teha aga mõtlesin, et alles eelmine nädal käisime ju tuttavatel külas, kellel on koer.

Sõime lõunat ja käisime koeraga jalutamas. Peale seda viisid nad mu linnaga tutvuma ning siis  läksime taas nende juurde, et kohvi juua ja kooki süüa. Agselt oli planeeritud, et me sööme linnas kooki või jäätist aga ilm oli vihmane ja külm. Sai jälle väga-väga palju räägitud. Kurb oli see, et minult küsiti väga palju küsimusi Eesti kohta ja see tekitab alati natukene koduigatsust, mida ma ju vältida üritan. Lõpuks olin ma juba nii palju rääkinud, et mu mõtted jooksid kokku ja mul ei tulnud enam sõnad meelde. Seda ikka vahest juhtub, et kui ma midagi seletada tahan, siis lipsab mõni eestikeelne sõna ka sekka. Parasiitsõnad tihtipeale. Koju jõudes oli peagi õhtusöök. Vahest on mul tunne, et põhiline asi, mis vahetusaasta juurde kuulub ongi söömine. Koguaeg söön midagi :D Kuna mu hostemal on see nädalavahetus kool, siis tegi hostisa süüa. Ta väidab et ta ei oska üldse süüa teha ja talle ei meelid see ning esimese asjana kui ma oma jope seljast võtsin, andis ta mulle lusika ja käskis kastet proovida ja öelda, kas on söödav. :D Muidugi oli. Tegelikult juba neljapäevast alates oli tema kokk, sest Mariekel oli pidevalt õhtuti midagi teha- lastevanemate koosolekud jne. Siis ta ütles, et söögitegemine on naiste töö ja ma vaidlsein vastu, öeldes, et minuarust on mehed väga head kokad. Tean seda oma isa pealt-  ta on suurepärane kokk. Ma aitan alati süüa teha, kui võimalik ja minu tööks on pidevalt sibulat hakkida, sest nad mõlemad hakkavad alati seda tehes nutma. Nad on nii õnnelikud, et ma seda vabatahtlikult teen. Tegelikult olin ma varem selline, et kui mu ema köögis sibulat hakkis, panin ma kõik vaheuksed kodus kinni, sest kui see lõhn teisele korrusele jõudis, ei saanud ma mingi pool tundi normaalselt olla, sest silmad kipitasid. Õhtul vaatasime ühte komöödiat, sest hostema tahtis ka koos meiega filmi vaadata ja talle need filmid ei meeldi, mida meie muidu vaatame. 

Mõttepaus

Koolipäevad lähevad järjest kiiremini, sest ma üritan alati 100% kaasa teha ja mõelda. Esitlused ja kontrolltööd panevad mind juba teiste kaasõpilastega üsna võrdsena tundma. Kaasa rääkida ma igas tunnis veel väga ei taha aga kui vähegi oskan, siis proovin alati arvamust avaldada. Koduseid töid on mul ka järjest rohkem. Vaatame hostisaga iga õhtu filmi. Kasulik mu keeleõppele, õhtu sisustamisele ja paremate suhete loomisele. Blogiga on selline lugu, et kahjuks pole mul üldse viitsimist iga päev peale kooli seda kirjutada ja nädalavahetusel pole üldse tuju ning väga ei mäleta ka kui aus olla. Sellele vaatamata proovin siiski edaspidi kõik oma tegevused õhtuti üles märkida, et teil ja ka mul hiljem midagi lugeda oleks. Põhieesmärk on mu blogil tegelikult ju siiski iseenda jaoks kirjutamine.

Nädalavahetused tunduvad kuidagi igavad. Naljakas on see, et koolipäevadel ootan nädalavahetust ja nädalavahetusel juba kooli. Kõigel on oma plussid ja miinused. Koolis peab palju õppima ja pingutama aga see-eest on mul sõbrad seal ja palju põnevam. Nädalavahetustel üritan võimalikult palju midagi koos perega teha aga vennad jooksevad mööda maja ringi, mängivad autodega ja lärmavad; isa teeb kas arvutis (või see nädal aias) tööd ja ema on koolis või koristab kodu. Ilm ei luba ka alati väljas olla, et näiteks ratsutama minna. Kui kunagi varem olin ma suur arvutimängude ja filmide huviline, siis need ei tõmba ka üldse. Meenutavad vist liiga palju kodu. Koduigatsuse oht on mul alati kõige suurem siis, kui mul on igav- nädalavahetused. Eestis veetsin ma kõik nädalavahetused sõpradega midagi toredat tehes. Siin on kõik mu sõbrad teistes külades. Pean midagi välja mõtlema. Muidu olin ma suhteliselt spontaanne inimene ja rakendasin oma ideid kohapealt aga nüüd on mul kõik planeeritud, mida ma millalgi teen. Ma arvan, et see on alguse asi ning hiljem on kõik juba tavalisem.

Teisipäev

Ma ei taha hommikul silmigi lahti teha kui ma näen, et tuba on pime. Siis on kohe teada, et sajab. Ma arvan, et ma peaks talvejopega käima hakkama aga siin sajab nii palju ja see pole nii vihmakindel kui mu sügisjope. Teisipäevad on alati nii pikad aga seekord jäi õnneks 2 tundi vahepealt ära ja üks vaba tund on mul nagunii. Käisin klassiõdedega linnas külmetamas ja pärast pitsat söömas. Bioloogias oli esitlus tsütoplasma kohta. Olime esimesed aga meil läks väga hästi. Pärast, kui tagasiside andmise aeg oli, siis üks poiss kommenteeris, et ta oli üllatunud, kui hästi ma saksa keelt rääkida oskan. Mu jutt oli täiesti selge ja arusaadav. Nii tore oli seda kuulda. Viimasteks tundideks olid spordid. Pidime palju jooksma, siis mängisime sulgpalli ja siis pidime jälle palju jooksma aga õues! Mul tulid juba selle mõtte peale külmavärinad. Siin on 10 kraadi ja õpetaja saadab meid staadionile jooksma. Lisaks sellele tore uudis, et järgmine nädal jookseme jälle aja peale 3000m. Lihtsalt fantastiline.. Koju jõudes tegin avastuse, et meil oli majas 2 lapse asemel 5 ja see polnud eriti meeldiv. Kõik oli segamini. Jõin ruttu ühe kohvi ja läksin oma tuppa puhkama. Õhtusöök oli kahes vahetuses. Lapsed ja siis suuremad. Peale õhtusööki rääkisin oma kalluga ja siis hakkasime hostisaga filmi vaatama. See oli II maailmasõja kohta. Päris huvitav.  

Vihm ja vastavad mõtted.

Polnud absoluutselt tuju üles tõusta ja kooli minna. Ärgates oli tuba pime, sest mu äratsu on nii vara ja lisaks sellele oli pilvine, vihmane ja külm ilm. Koolipäev oli õnneks lühike. Füüsikas tegime lehelt ülesandeid. Ma vahetan ilmselt esmaspäevase esimese füüsika keemia vastu. Siis on mul kõik normaalselt. Muidu hetkel on 3 tundi füüsikat ühe õpetajaga 1 tund teise õpetajaga ning kolmest keemiast vaid 2 tundi nädalas. Inglise keeles kordasime, sest järgmine nädal on kontrolltöö. Viimane tund jäi ära. Pidin vaid 10 min bussi ootama aga käed ja varbad tahtsid otsast ära kukkuda. Jubedalt külm on- ei väsi kordamast. Nädalavahetusega ei anna võrreldagi. Peale kooli lugesin raamatut ja aitasin hostema nii palju kui võimalik. Kuidagi tüdimuse tunne oli ja läksin palju varem magama kui tavaliselt. 

Nädalavahetus

Hommikuäratus oli võrdlemisi hilja. Ilm oli superilus, sest päike paistis ja õues oli väga soe. Peale hommikusööki arutasime vanematega päevaplaani läbi ning siis koristasin oma tuba ja õppisin natukene. Käisime hostisaga poes ning hostema ostis samal ajal meile rongipiletid. Nimelt sõidame koolivaheajal Marieke vanemate juurde Belgiasse. Läksin kohe peale poest tulekut talli. Tõin oma pisikese poni koplist ära, puhastasin, panin valmis ja asusin platsi poole teele. Trenn oli lihtsalt super. Midagi halba polnud öelda. Peale trenni oli natuke vaba aega, siis lõunasöök ja juba oligi aeg teele asuda. Otsustasime päeva metsloomade pargis veeta. Park oli väga suur ja seal olid näiteks kullid, rebased, hundid, metssead, kitsed, oravad, kärplased jne. Tegin mõned pildid ka. Peale seda läksime seal lähedal elavatele sõpradele külla. Loomaarstipaar, kes elasid kunagi nende kõrvalmajas. Sõime kooki, jõime kohvi ja sai pikalt juttu räägitud. Neil oli nii ilus kodu ja suur aed ning mis kõige tähtsam- armas koer. Igatsen oma loomi. Tagasiteel käisime videolaenutusest ka läbi. Mu hostisa on filmisõltlane. Meil on kodus mitu riiulitäit action-, sõja- ja õudusfilme. Siia juurde kuulub üks korralik kodukino ka. Õhtuseks tegevuseks oli muidugi film. Lausa 2 tegelikult aga ma ei jõudnud G.I Joed lõpuni vaadata.

Pühapäev oli mul puhkepäev. Ausaltöeldes ei tulegi eriti midagi meelde mis ma tegin. Pealelõunal käisin ratsutamas ja siis aitasin hostemal koristada.

Grillen

Tsau
see postitus tuleb palju lühem kui tavaliselt, sest mul oli ilus pikk jutt valmis kirjutatud ning mu tore internett otsustas, et võiks selle mitte ära salvestada ja mul ei olnud enam tuju nii pikalt kirjutada. Tehnilised probleemid..

Hommik algas hästi, sest kooli pidin minema alles 3. tunniks. Teistel oli kontrolltöö ja ma rääkisin õpetajaga, et ma võin koju jääda. Ilm oli suurepärane- 26 kraadi ja lauspäike. Esimest korda ei võtnud ma oma jopet kooli kaasa. Saksa keeles pidin valmi lugema. Olevat täitsa õigesti kõlanud. Positiivne tagasiside on alati meeldiv. Peale 4. tundi oli meil ülekooliline jooksupäev, mille eest saab sporti hinde. Ideaalis pidi jooksma tund aega, ning selle eest sai 1. Pool tundi oli keskmine ja vaid 15min oli halb tulemus. Ma jooksin oma klassiõdedega ilusti 1h ära. Ka meie õpetajad võtsid sellest osa. Suurepärane tunne oli selles rahvamassis joosta. Peaks kunagi mõnest maratonist osa võtma. Peale kooli läksin ruttu talli. Seekord oli üks teine tüdruk ka koos minuga samal ajal platsipeal. Sain kiita ja mu üllas ratsu sai omakorda minult kiita. Peale talli käisin pesus, panin end valmis ja sõitsime Marie juurde. Nimelt oli meil planeeritud reede õhtuks grillimine terve klassiga. Väga lahe oli. Sain palju saksa keelt praktiseerida ja süüa oli meeletult. Tegime palju pilte ja öösel vaatlesime tähti. Taevas oli pilvitu ja meeletult ilus. Kui mul oli aeg koju minna, siis kõik tulid isiklikult tsau ütlema ja kallistasid. Nii toredad mu uued klassikaaslased ongi :)

Minu armas klass :)

Emilyga 

Esimesed varajased külalised

Neljapäev

Esimesteks tundideks olid religioonid. Nagu ma juba varem maininud olen, siis on religioon minu jaoks üsna raske aine. Lisaks sellele, et ma ei oska vastavaid saksakeelseid mõisteid ei ole mul kaasarääkimiseks(ega mõtlemiseks) oma arvamust ning seetõttu, kirjutan ma kõik tahvlilt maha ja üritan mitte magama jääda. Samas ma ei ütleks, et see tund on igav. Vastupidi- see on huvitav aga keeruline mõista. Iga kord, kui mu pinginaaber küsib, kas ma sain aru, saan kohe kindla vastuse öelda- Ei. Absoluutselt kõik minu kaasõpilased on nii sõbralikud ja alati nõus mind aitama ja asju selgitama. Selle võin küll stereotüübina tuua, et sakslased on sõbralikud ja abivalmid. Järjekordse vaba tunni ajal läksin linna jalutama ja uurisin väga põhjalikult ühte tavalist toidupoodi. Jalutasin vist terve poe läbi ja vaatlesin ning võrdlesin kõike, mis on siin ühist ja mis erinev Eesti tavalise poega. Hinnad tunduvad üldiselt samad ja tooted sarnased. Polnudki midagi huvitavat. Ostsin omale juua ja ruttasin tagasi kooli. Järgmiseks tunniks oli poliitika, kus õpetaja arutas õpilastega terve tunni hetkel toimuvatest valimistest. Poliitikat on mul tegelikust kahest tunnist iga nädal vaid üks ja kui aus olla, siis ma ei pingutagi, et seal väga kaasa teha. On olulisemaidki aineid, millega alguses pingutada. Peale poliitikat oli mul saksa keel, kus tunniteemaks olid valmid. Tegin Nobeli preemia väärilise avastuse- ma ei tea saksa keeles loomade nimesid ja veel vähem oskan ma nimetada omadussõnu. Minu omadusõnad piirduvad välimusega. Kavalast rebasest ja uhkest lõvist pole ma midagi kuulnud. Seetõttu oli tund üsna hariv ja lahe. Kodutööd tegin ka hea meelega. Kodutööks oli igale tähele tähestikus üks omadussõna kirjutada ja selle vastand ka kirjutada. Geograafias kuulasime esitlusi ja saime ühe lehe, kus näitasime päikese langemist maale erinevates kliimades ja kirjeldasime seda. Matemaatikas saime põhimõtteliselt kontrolltöö lehe, mis jäi kodus lõpetada. Peale kooli ma talli ei läinud, sest neljapäeviti on mul tantsimine ja ma võin vahel omale puhkust ka lubada. Lugesin selle asemel oma raamatut. Iga kolmanda sõna teadasaamiseks peab mul käepärast kas telefon või sõnaraamat olema. Kuigi palju saab tegelikult juba tänu kontekstile aru aga ma tahan oma sõnavara laiendada. Väga mõnus oli päikest võttes lugeda- nagu kodus juba. Tantsimine hakkab mul 18.15 aga kodust läksime juba 17.15 ära, et Maarten judo trenni viia. Ta tahab proovida, sest tema silmarõõm on seda juba pool aastat harrastanud. Kohale jõudes tegime avastuse, et oleme liiga vara kohale tulnud ja judo hakkab alles 18.00. Pidime palava päikese käes pool tundi treenerit ootama ja siis viis hostema mu tantsutrenni. Saime tatsustuudioga kokkuleppele, et vaatamata sellele, et on juba september, saan ma siiski augustikuusoodustusega terve aasta käia makstes vaid poole aasta eest. Hoolimata sellest, et ma nagunii tervet aastat ei käi sain ma korralikult odavamalt selle. Mul on hea meel. Trennis alustasime uue kavaga. Vali muusika ja kõva trenn tegid tuju super heaks. Õhtusöök oli tunduvalt hiljem kui muidu ja tavapärasest erinevam ka- minipitsad. Tavaliselt sööme me kella seitsmest aga see päev peale kella kaheksat. 

Kolmapäev

Hommikul oli kohe kaks matemaatikat, kus lahendasime eelmisel nädalal saadud lehelt ülesandeid. Mul olid õiged vastused ja ma olin õnnelik. Sain ühest väga olulisest asjast ka aru. Nimelt kui meil on lineaarfunktsioon y=ax+b, siis neil on f(x)=ax+b. Ma ei saanud pikemat aega aru, mida tähendab f(x) aga nüüd lahendasin müsteeriumi ja olen enda üle uhke. Peale seda oli saksa keel 6. Klassiga, kus enamus tunnist kulus(nagu alati) klassiprobleemide lahendamisele. Õpilased on siin väga kiuslikud ja iga tunni alguses on probleeme, mis üritatakse lahendada esialgu üksteisest üle karjudes ja siis saadetakse alati keegi uksetaha rahunema. Peale seda oli mul vaba tund ja kuna ilm oli üsna ilus, siis otsustasin jäätisekohvikusse sööma minna. Tellisin ühe mõnusa kohvijäätise ja tavalise kohvi. Lahe oli keset koolipäeva lihtsalt jäätist süüa, oma mõtteid mõelda ning mööduvaid inimesi jälgida. Tagasi kooli minnes ei pidanud õnneks kaua ootama ja juba saime klassi. Päeva lõpetas kaks muusikat, kus me pidime rütmi õppima ja klassile esitama. Ikka ja jälle on teemaks All you need is love. Muusika on selline tund, kus ma tunnen end väga rumalalt koos kõikide teiste talendikate heliloojatega aga õnneks mu pinginaaber ei mõista ka nii palju muusikast kui nemad ja ma ei ole ainuke. Lisaks on muusikaalased saksakeelsed terminid mulle vägagi võõrad. Peale kooli läksin bussile ja koju jalutades tuli pisike naabritüdruk minuga rääkima. Ta on minust üsna vaimustuses ja üritab pidevalt teemat algatada aga kahjuks on minu saksa keel tavaliseks small-talkiks veel liiga kehv. Lisaks on nii naljakas temaga koos koju jalutades rääkida, sest kui ma talle otsa tahan vaadata, siis pean pea maas kõndima. Ta on minust poole pisem. Üldiselt on paljud tüdrukud minust väiksemad ja ma tunnen end hiiglasena siin aga see-eest on poisid päris pikad ning see tasakaalustab asju veidi. Muidugi erand kinnitab reeglit ja ma ei hakka teile siin mingit stereotüüpi looma. Inimesi on siin igasuguseid nagu Eestiski J Taaskord läksin peale kooli ratsutama. Seekord ratsutasin üksinda, Dannyga. Talle oli uus sadul ka toodud-Kiefer- mis oli nii mugav. Trenni alguses oli ta veidi põikpäine aga trenni saan ma alati naerusuiselt lõpetada. Väga meeldiv on selliste hobustega ratsutada, kellega peab tööd tegema aga tulemust on ka juba näha. Õhtul vaatasin Iron Man’i. Sain juba pahandada, et filmid vales järjekorras võtsin- nimelt alustasin ma Avengers’iga kuigi oleks pidanud vaatama kõik eelnevad enne ära. Mis siis ikka, ma pole kunagi eriti mõistlikult käitunud. Alati omamoodi :D

Teisipäev

Andke andeks, et ma blogi täitnud ei ole aga ma hakkan nüüdsest vaid nädalavahetusel internetis käima. Palju on teha ja meil on piiratud internet.

Koolipäev algas saksa keelega, kus rääkisime terve tunni raamatuesitlustest. Nimelt peab iga 6. klassi õpilane ühe raamatu lugema ja selle kohta siis A2 suuruse plakati tegema koos karakteri- ja raamatututvustusega. Kuna ma õpin koos nendega, siis pean ka mina seda tegema. Valisin endale ühe üsna lihtsa noorteraamatu ühest tüdrukust ja mestsikust hobusest. Nii minulik eks. Järgnes topelt keemia, kus esimene tund kuulasin kaasõpilaste keemiaalaseid ettekandeid ja teine tund rääkisime vee ringlusest maal. Peale keemiat algas mu lemmiktund- füüsika. Esimesel tunnil uurisime erinevaid graafikuid kiiruse-aja-teepikkuse kohta ja teisel tunnil oli töö. See oli minu esimene töö Saksamaal. Tekstist ma kahjuks täielikult aru ei saanud aga füüsika võlu on selles, et andmete järgi saab aimata, mida on vaja teha. Ootan juba tulemusi. Ilmselgelt ma parimate hulgas ei ole aga ma loodan, et ma sain arvestatava hinde. Inglise keeles seletas õpetaja meile, kuidas ta meie töid hindama hakkab ja mida ta meil neis ootab. Peale seda oli vaba tund, kus ma palusin oma klassiõel mulle saksa slängi õpetada. Nad jätavad osad tähed sõnadest ära ja seega on sõnad lühendatud. Nt. sollen- solln. See on puhtalt kõnekeelne ja kirjapildis näeb naljakas välja. Päev jätkus topeltbioloogiaga, kus me peame järgmiseks tunniks esitluse tegema. Meie teemaks on tsütoplasma. Jee. Minu au on selle ülesanne öelda. Millegipärast ma ei oota järgmist teisipäeva. Koolipäeva lõpetas armas iganädalane topeltsport, kus me pidime jooksma ja viskasime kuuli. Täitsa uskumatu, mida kõike ma siin tegema pean. Kodus pole kunagi selliseid asju proovinud aga kunagi peab ikka esimene kord olema J Peale kehalist sain hostisaga koju ja läksin otse talli. Ratsutasin uue hobusega. Mulle öeldi, et ta on temperamentne, aga välja tuli, et ta on paganama kuum hobune. Tegi väikest rodeot mulle ja siis sai omanik natuke kurjaks ja õpetas teda veidi kordel. Lõpuks sain isegi paar ringi lõdvestatud traavi ja mõne ringi sammu teha. Muidu oli pea püsti ja tippis ärevalt ühelt jalalt teisele, visates vahepeal tagant üles ja vehkis esijalgadega. Oli huvitav kogemus ja Björn ütles, et tal oli hea meel, et ma selga läksin ikka. Väitis, et tavaliselt on ta kuum aga mitte nii rumal. Kodus käisin ruttu pesust läbi ja vaatasin veel enne magamaminekut telekat koos hostema ja-isaga.

Tüüpiline Saksamaa

Tänane ilm on.. kergelt öeldes kohutav. Sadanud on hommikust õhtuni, õhutemperatuur on madal ja tuul tahab minema puhuda. Bussiga kooli sõites mõtlesin, et on nagu kehv suusailm. Kool oli üsna tavaline. Füüsikad olid toredad! Aga sooviks, et keegi kallis mulle füüsikavalemeid saadaks.. peab vist eratellimuse sisse andma. Inglise keeles lubas õpetaja meid pool tundi varem minema, sest olime nii tublid. Hetkel on teemaks iseseisvus. Tegelesime ühe kõne lugemisega ja õpetaja ütles, et ülejäänud osa tunnist on hindevaba tsoon ja siis pani meid kõnesse kaasa elama. Pidime karjuma, jalgadega trampima ja ütlema asju, mida tavaliselt ei tohi. Naerda sai palju. Kõne oli aastast 1851 ja kõnepidajaks üks tugev mustanahaline naine, kes võitles naiste õiguste eest( tuletan meelde, et meie klass on puhtalt tüdrukute klass ja inglise keele õpetaja on meie klassijuhataja) :D

Saksa bussiliiklus mulle ei istu.. Vajutasin liiga hilja Stopp nuppu ja bussijuht ei teinud väljagi. Pidin maha minema järgmises peatuses ja sain selle suurepärase ilmaga ühest külast teise jalutada. Meeldiv. Koju jõudes vaatasin filmi, jõin 2 tassi teed ja ühe tassi kohvi. Natuke aega tagasi helistas Björn ja kutsus oma uut hobust vaatama. Ta vahetas Karuso( puhtalt hääldamise peale kirjutasin) ehk musta hobuse veidiks ühe teise musta vastu, kes on Karuso poolvend. Temas on veidi araablast ja ta on ülimalt temperamentne. Kui homme ilm lubab, siis vaatan, mis ta sadulas teha oskab meil :P

Aga olge tublid ja nautige kaunist sügisaega ! :)