Tsauka mu kallid sõbrad ja blogihuvilised!
Palun vabandust, et ma nii harva blogin aga kuidagi ei leia hetke, mil end kokku võtta ja oma kogemustest vahetusaastal Saksamaa pisikeses külas üks tore kirjutis vormida. Lisaks sellele on mul selline telefon, mis ei soovi arvutiga koostööd teha, et teiega neid väheseidki pilte jagada, ja see viib kohe tuju ära. Sellegipoolest- siin ma lõpuks olen :)
Laupäeval 26. novembril oli külas planeeritud Laternelaufen. See on saksa traditsioon laternatega üheskoos läbi küla jalutada ja hiljem suure lõkke ääres vorstikesi süüa ja naabritega juttu rääkida.. Tavaliselt peetakse seda Püha Martini päeva ajal(11.november) ning väidetavalt võib seda võrrelda veidi Halloweeniga, kuid siiamaani on see Saksamaal siiski tähtsamaks traditsiooniks. Väga armas oli vaadata pisikesi ootusärevaid lapsi oma erinevate värviliste laternatega, igas säras kaunis leek, mis valgustas pimedat tänavat. Kõige ees sõitis turvalisuse mõttes tuletõrjeauto, mis oli poiste suur lemmik. Seejärel marssis orkester, kes osalejatel rütmika muusikaga tuju üleval hoida aitas ning rahva seal kõndisid suurte tõrvikutega naaberküla noortetuletõrje rühmituse liikmed. Pildid on kahjuks pimeda aja tõttu tumedad :(
Palun vabandust, et ma nii harva blogin aga kuidagi ei leia hetke, mil end kokku võtta ja oma kogemustest vahetusaastal Saksamaa pisikeses külas üks tore kirjutis vormida. Lisaks sellele on mul selline telefon, mis ei soovi arvutiga koostööd teha, et teiega neid väheseidki pilte jagada, ja see viib kohe tuju ära. Sellegipoolest- siin ma lõpuks olen :)
Laupäeval 26. novembril oli külas planeeritud Laternelaufen. See on saksa traditsioon laternatega üheskoos läbi küla jalutada ja hiljem suure lõkke ääres vorstikesi süüa ja naabritega juttu rääkida.. Tavaliselt peetakse seda Püha Martini päeva ajal(11.november) ning väidetavalt võib seda võrrelda veidi Halloweeniga, kuid siiamaani on see Saksamaal siiski tähtsamaks traditsiooniks. Väga armas oli vaadata pisikesi ootusärevaid lapsi oma erinevate värviliste laternatega, igas säras kaunis leek, mis valgustas pimedat tänavat. Kõige ees sõitis turvalisuse mõttes tuletõrjeauto, mis oli poiste suur lemmik. Seejärel marssis orkester, kes osalejatel rütmika muusikaga tuju üleval hoida aitas ning rahva seal kõndisid suurte tõrvikutega naaberküla noortetuletõrje rühmituse liikmed. Pildid on kahjuks pimeda aja tõttu tumedad :(
Vasakul seisab tegelikult Noah aga näha on vaid tema latern ning paremal on minu kallis hostvenna Maarten.
Lõke ja tuletõrjujad.
Üheskoos on tore! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar