Kätte on lõpuks ometi jõudnud vaheaeg. Täna on 3. Oktoober( Tag der Deutschen Einheit) ,
mis on kõigil vaba, sest see on riigipüha. 3. Oktoobril 1990 ühinesid ida ja
lääne saksamaa. Minu päev algas tavalisest koolipäevast hiljem. Panin
rahulikult riidesse, vaatasin veel asjad üle, mis ma Belgiasse kaasa võtan ja
sõin hommikust. Hostisa viis meid autoga Hamburgi, sest sealt algas meie
edasine tee rongidega Belgiasse vanavanemate juurde. Esimene rong väljus 10.50.
Hamburg Hauptbahnhofist ja suundus Kölni. See oli kõige pikem sõit ja kestis
4h. Põhiliselt lugesin oma hobuajakirja, mis hostisa mulle ostis, kuulasin
muusikat, puhkasin ja mõtlesin omi mõtteid nii palju kui seda teha sain, sest
rongis oli üsna lärmakas seltskond. Kuna mina istusin akna all, siis tuli Noah
mingi aeg minu sülle, sest tahtis aknast välja vaadata. Okei. Vahest võivad
pisikesed lapsed nunnud ka olla. Kölnis olime kell 14.50 ja rong Brüsselisse
väljus 15.45 seega oli meil üsna palju vaba aega. Sõitsime IC ja
ICEga(Intercity Express. Vahe on välimuses ja kiiruses.
Jalutasin Kölni raudteejaamas, jõin kohvi ja puhkasin
poistest. Nimelt olid nad terve tee kaklenud. Väikeste lastega on ikka raske
reisida. Kuna Noah on veel pisike, siis ma võtsin ta iga kord sülle kui rongile
läksime või maha tulime. Kui olime Brüsselisse jõudnud, siis läksime kogemata
valele rongile. Tulime ruttu järgmises peatuses maha ja pidime järgmisele
rongile jooksma. Noah ei ole treppidel eriti kiire seega ma võtsin ta sülle ja
jooksin mööda treppe järgmise rongi peale, mis oli juba lahkumas. Ma arvan, et
see võis üsna koomiline vaatepilt olla, kui ma oma suure matkakoti, käekoti,
Noahi ja tema väikese kohvriga endast kõike andes rongile jooksin :D
Kohale jõudsime kell 7. Õhtul me suurt midagi ei teinud.
Sõime ja rääkisime niisama. Õnneks oskavad mu Belgia vanavanemad hästi saksa
keelt. Päeva kokkuvõtteks võin öelda, et rongiliiklus on siin hästi korraldatud
ja mõnus on lihtsalt istuda ja aknast mööduvat maastikku jälgida.
Esimesel päeval ärkasime vara, et rongiga Oodenisse ehk
Põhjamere äärde sõita. Ilm oli super. Päike paistis ja oli soe. Me korjasime
merekarpe ja poisid said palju rannas ja merekaldal mängida. Hostema sai oma
sõbrannaga ka seal kokku ja siis käisime kakaod joomas. Peale seda laenutasime
pisikesed autod ning vennad vurasid nendega mööda tänavat ringi ajades peaaegu
inimesi alla. Tagasi koju sõites oli hea rongis veidi puhata, sest pea valutas
veidi tugevast meretuulest. Koju jõudes aitasin heameelega vanaemal kuulsaid
Belgia vahvleid teha. Õhtuks oli oodata ka külalisi. Teised lapsed tulid ka lastelastega
külla. Maja oli rahvast täis ja lapsed jooksid igal pool ringi. Ma lugesin
enamuse ajast oma toas raamatut, sest ma ei saa nagunii Flaami keelest aru ja
üksinda istumisel pole ka mingit mõtet. Arvutis käisin ka korra aga see klaviatuur
oli totaalselt erinev seega kirjutada oli nii harjumatu ja võttis tavalisest
palju kauem aega. Õhtuks oli kõht vahvlitest pungil, sest neid oli meeletult
palju. Jätkus veel järgmiseks hommikukski.
Järgmine päev magasin kaua ja puhkasin niisama. Lugesin
raamatut ja kuulasin muusikat. Hommikupoole käisime hostemaga kohalikus
shokolaadiäris. Belgia on tuntud ka oma suurepäraste käsitsivalmistatud
shokolaadide poolest. Neid müüakse siin igal pool. Pärastlõunal läksime linna,
kus oli see nädalavahetus väiksem festival. Veetsime üsna kaua aega tivolis.
Ilm oli üsna jahe ja minul polnud seal eriti huvitav aga väikestel see-eest
küll.
Pühapäeva veetsime terve päeva linnas. Kõigepealt käisime
autodega. Siin teevad inimesed nii oma firmadele reklaami, et sõidavad autodega
rongkäigus läbi linna ja viskavad inimestele komme ja muud asju nagu pastakad
jne. Loogika on see, et siis inimesed ostavad rohkem. Hostvanaema töötab Volvo
autopoes ja vanaisal on ehitusfirma. Meie sõitsime ka siis ja mina sain vanaema
autost komme visata. See oli kõige totram asi üldse ja tunne oli naljakas.
Kuidas mõjutavad kommid autoostu? :D Nalja sai. Peale seda käisime kodus ja
läksime ise linnapeale nö. komme saama. Käisime veel tivolis ja õhtul sõime
friikaid ja burgerit.
Esmaspäeval läksin ma üksinda rongiga Brugge’sse. Jalutasin
terve päeva linnapeal ringi, shoppasin ja nautisin turistiks olemist. Brugge on
väga ilus linn.
Shokolaadipoed- igal nurgal..
Teisipäev oli viimane päev Belgias ja see oli lihtsalt
tavaline päev, kus kõigepealt käisime vana-vanaemal külas ja ülejäänud päeva
lugesin päikese käes istudes raamatut. Vahepeal nautisin kohvi, vanaematehtud
kooki ning Belgia shokolaadi. Vaheaeg on mõeldud puhkamiseks.
Kolmapäeval läks esimene rong juba kell 9 ja Hamburgi
jõudsime hilinemisega 17.30. Tund autosõitu ja olime jälle Bad Segebergis. Nii
hea on jälle Saksamaal olla. Käisime veel Döneris kebabi söömas ja õhtu veetsin
lihtsalt telekat vaadates ja arvutis olles.