Esimene koolipäev

Ma olin väga närvis. Hommikuäratus oli igaksjuhuks juba kell 6, kuigi ärasõit oli kell 7.20. Õnneks ei pidanud ma esimesel koolipäeval üksi ja bussiga minema aga homme juba pean. Mulle oli koolilõuna roosasse karbikesse juba valmis tehtud ning hommikul mul isu ei olnud.

 Hostema läks juba kell 6.30 tööle ja hostisa viis kõigepealt väiksema poja lasteaega ja siis vanema bussipeatusesse. Minu kool asub Bad Segebergis- 7km Negernbötist. Koolimaja on üsna suur ja mind pandi tüdrukute keelteklassi aga ma tahaksin klassi vahetada. Esimene tund oli mul vaba ja ma pidin koos ühe tüdrukuga ringi käima, kes mulle kõike tutvustas. Nii raske oli nimesid ja nägusid meelde jätta. 

Esimesed kaks tundi olid mul koos oma klassijuhatajaga ja need olid inglise keeled. Sellele järgnes saksa keel, kus ma mitte midagi aru ei saanud aga nad õppisid Kreeka kirjandust, mida me eestis eelmine aasta juba õppisime.( Kiini tund, kes teada soovib) Viimaseks tunniks oli mul bioloogia, kus me õppisime rakuehitust ja kust rakk oma rohelise värvuse saab. Seda olen ma ka juba eelmine aasta õppinud. Minu klassis on õpilased vanuses 14-16 seega ma küsin, kas ma saan lisaks reaalklassile ka vanemasse klassi. 

Ühesõnaga esimene koolipäev ei läinud kohutavalt aga oleks võinud paremini minna. Aru saan 60% , mis minuga räägitakse- seegi hea. Kuigi peab mainima, et bioloogiõpetaja käekiri on jube! :D Vaikselt vaatame juba, mida peale kooli teha saaks. Üheks võimaluseks on hip-hop tantsimine aga eks näib, kas ratsutamine jääb täitsa mängust välja või on mul siiski mingeid võimalusi. Esimesed märgid koduigatsusest, kuna mul pole mitte ühtegi sõpra veel siin ja koolipäev meenutas VG aegu. Terve päev saksakeelses keskkonnas olemine on ülimalt väsitav. Mu tuju on hetkel suht 0... Loodame, et läheb paremaks. 

Perekond

Eile kella 2 paiku sain ma esimest korda oma perega kokku. Nad oli kirjutanud Eesti lipule kolmes keeles teretulemast: saksa, hollandi ja eesti. Rongijaam oli meie kodust umbes poole tunni kaugusel. Esimese asjana, kui hostisa mu kohvri kätte võttis, küsis ta, kas ma olen hobuse kaasa võtnud. Naljamees ilmselgelt. Nad rääkisid, et Schleswig-Holsteinis on pidevalt halb ilm ja sajab. Nii hea, et ma oma jope koju unustasin ju.. Siin on võrreldes Eesti suvega jube külm. Ma käiksin Eestis sellise ilmaga tavlejopega aga ma olen külmakartlik inimene ka.

Minu kodu asub Negernbötelis ja siin on umbes 900 elanikku. Meil on kolmekorruseline maja ja minu tuba asub kolmandal korrusel. Oma tuppa jõudes andis Maarten mulle kingituseks nö „koolitorbiku“. Kõik lapsed, kes esimest korda kooli lähevad, saavad selle. See oli väga armas. Lisaks sain ma koduvõtme.

Läheduses on päris mitu eratalli aga ratsatunde seal vist võtta ei saa. Peab järele küsima. Peale lõunasööki andsid nad mulle natuke aega, et oma asjad ära panna ja siis andsin neile Eestis toodud kingitused. Alguses ei julgenud ma Vana-Tallinnat anda, kuna ma ei teadnud, kas nad joovad või mitte aga läksin ehku peale välja ja andsin ikka. Nad ütlesid, et see maitseb väga hästi- mission completed :D Veel andsin neile paksu raamatu Eesti kohta, raamatuid Viljandi kultuuri ja looduse kohta, postkaarte, kadakapuust tassialused, 12 küsimust Eesti kohta(raamat) ja Kalevi shokolaade, mis neile väga maitsesid. Ahjaa, väikestele tõin Eestit tutvustava raamatu Lottega J

Siis otsustasid nad mulle ümbrust näidata ja jalutama minna. Käisime ühes tallis ja mulle näidati, kus asub bussipeatus, kust ma hommikuti kooli hakkan minema. Siin on väga ilus. Kui me koju jõudsime, siis tahtsid mu uued vennakesed Uno kaarte mängida. Peale 3. mängu mina enam ei viitsinud :D Enne õhtusööki vaatasime veel natuke telekat- sporti kui täpsem olla ja siis oli õhtusöögiaeg, kuhu olid kutsutud ka ühed naabrid. Õhtusöök oli väga maitsev ja mult küsiti igasuguseid erinevaid asju. Peale õhtusööki sain ma oma emale helistada J Nii hea oli temaga üle pika aja rääkida aga kurb ka. Õhtul, kui ma wifi parooli küsisin, öeldi mulle nii, et ma tohin ainult all nende silme all netis käia. Vähemalt alguses. Neil oli eelmise vahetusõpilasega probleeme, kuna ta istus pidevalt oma toas. Selge- ma loodan, et see algus saab ruttu läbi.

Ma ei tahtnud kaua arvutis olla ja läksin juba 9 paiku magama. Eks OWO ja uued asjad on tihtipeale väga väsitavad. 

OWO

Niisiis- nagu te juba lugenud olete, siis olen ma hetkel Hamburgi lähedal väikeses linnas nimega Geesthaat ja meil on toimumas OWO( Orientierungswoche ehk Orienteerumisnädal), kus me räägime kõikidest tähtsatest asjadest, mis meid sellel aastal puudutab. Meiega samal orientatsioonil on veel õpilased Soomest, Taanist, Hollandist, Norrast, Belgiast, Itaaliast, Sveitšist, Ungarist, Prantsusmaalt. Põhikeeleks on muidugi saksa keel. Olen kinnitust saanud sellele, et ma ei oska ikka üldse saksa keelt, kuid minust on veel halvemaid rääkijaid. Arenguruumi on..

Ma olen koos kahe Sveitšlase ja kahe Taanlasega ühes pisikeses toas. Meie tuba on 20% voodid, 20% kapp, 30% kohvrid ja kotid ning nurgas on väike kraanikauss- meil on väga vähe ruumi.

Minu asjad on niigi kõik voodi alla lükatud :D









Meie päevaplaan:

Üldine päev:

6.45 jooksmine
8.00 hommikusöök
8.30 kohtumine Plenumis
9.00-12.30 päevaprogramm
12.30-14.00 lõuna
14.00-18.00 päevaprogramm
18.00-19.00 õhtusöök
19.00-21.00 õhtused tegevused
22.00 peab olema korraks oma toas, et kontrollida, kas kõik on olemas ja siis on vaba aeg ükskõik kui kaua. 

Nagu esimesel päeval ikka oli päeva alustuseks tervitus. Me jaguneme iga päev erinevatesse gruppidesse, et üksteist tundma õppida. Esimesel päeval mängisime nimemänge, tutvustasime end ja rääkisime oma hobidest. Peale lõunat pidime tegema enda maa kohta väikese tutvustava esinduslaua ja plakati. Lisan kunagi hiljem pildi ka :) Meil olid ikka kõik kaasa toodud kingitused ka laual- Vana-Tallinn, Kalevi kommid, kadakapuust võinoad jne. Lisaks pidime samal ajal külastama teisi, et kirjutada lehele mida me enne nende maade kohta ei teadnud. Toon mõned näited:

1) Taani- Lahjat alkoholi tohib tarbida/osta alates 16.eluaastast (õlu, siidrid jne)
2) Soome- Soomest on pärit Angry Birds (mida ma üllataval kombel ei teadnudki)
3) Norra- Norrakad söövad pruuni juustu
4) Belgia- Smurfid on Belgiast pärit
6) Ungari- Ungaris leiutati ruubiku-kuubik


Õhtuti on meil väike kodugrupp, kus me saame esitada küsimusi, mis on päeva jooksul tekkinud ning värvime karusid vastavalt sellele, kuidas me end sellel päeval tundsime. Näiteks punane karu on reedest, ja see karu seisab püsti ning on õnnelik.

Värvisin just selle, sest see päev oli algusest lõpuni tore ja ma polnud esimest korda õhtuks väsinud.















Kolmapäeva hommikul käisin koos Rudolfi ja Stenveriga jooksmas aga ma olen liiga nõrk ikka, et end hommikuti 6.45 üles ajada ja 4km joosta, seega ma ei ole rohkem jooksmas käinud :D
Kultuuri osas jagati meid gruppidesse ja õpetati kaardimäng, mis oli nagu Uno. Mängima pidi vaikides ja võitja tõusis püsti ning vahetas mõne teise võitjaga koha. Mõte oli selles, et kõikides laudades olid natuke erinevad reeglid ja siis pidi uute mängureeglitega kohanema, ilma, et keegi seletaks. See oli väga hea idee, kuidas uude kultuuri sulandumist näidata. Peale seda käisime me jalutamas ja pidasime Doonau ääres piknikku.

Neljapäeval oli aardejaht linnas, kus me pidime leidma vastuse paljudele küsimustele ning sealhulgas vahetama ühe õuna ja muna millegi muu vastu. Uskumatu, et kui Saksamaal poodi minna ja öelda, et ma olen vahetusõpilane Eestis ning me mängime ühte mängu, kus me peame asju vahetama siis antakse isegi umbes 5€ väärtuses asju ära. Ka suvalised inimesed tänavatel vahetasid. Eestis sellist asja ei juhtuks. Kõik möödakõndijad olid nõus meid hea meelega aitama. Seda on väga tore kogeda, kui uskumatult sõbralikud ja tolerantsed inimesed Saksamaal on. :) Peale seda rääkisime pikalt kommunikatsioonist. Õppisin, et inimene ei saa olla ilma komminukatsioonita. (Mann kann nicht nicht kommunikieren) Ka otsavaatamine või kuulamine on kommunikatsioon.

Reede hommikusöögilauas hakkasid meie tiimarid Facebooki mängima. Neil kõigil olid joonistatud "like" märgid ning nad lihtsalt nö. postitasid igasuguseid asju oma seinale- ehk siis tõusid püsti ja ütlesid midagi. Näiteks tiimar tõusis püsti ja ütles, et minu kohvi on ära jahtunud, keegi teine tõusis püsti- näitas silti ja ütles, et talle meeldib see ja kolmas kommenteeris, et tema oma ka. Kui keegi korra ära läks siis ütles, et ta logib välja ja tagasitulles logis sisse. Seda oli väga naljakas vaadata ning ainult eestlased ütlesid mõne sõna vahele. Peale seda oli erikülaline YFU Hamburgi kontorist, kes tegi meile esitluse tulevase aasta kohta. See oli väga huvitav. Sain teda, et minu tagasitulekukuupäev on 1. juuli! Rääkisime veel perekondadest ning meile anti kasulikke nõuandeid.

Täna ehk laupäeval on meil terve päev vaba, kuid me peame korraldama õhtul peo ( Bunter Abend) ja päeva jooksul oma kohvrid kokku pakkima, sest homme on peredesse sõit. Täna räägiti meile ka rongiliiklusest Saksamaal, mis on teadupärast väga tihe ja hästi korraldatud. Minu reis kestab vaid 27 minutid kuid näiteks üks poiss peab 7 tundi rongiga sõitma.

Vahva on see, et nad aitavad meil saksa keelt õppida/meelde tuletada ning riputavad igale poole abistavaid silte:

Minu internetiaeg möödub nii: :D

Hostel

Tegelikult on siin nii tore ja me teeme väga palju lahedaid asju aga ma ei jõua kõike kirjutada :D

Tsao!

Viimased päevad Eestis

Tegelesin pakkimisega ja veetsin toredalt aega oma kõige kallimate inimestega. Põhiline pakkimise päev oli kolmapäev, kuid asju lisandus kohvrisse iga päev. Pagasikaaluks siis alla 20kg ja üles 8kg. Alguses tundus uskumatu, et mul kõik vajalikud asjad kaasa saavad aga laagris olles mõistan, et ega need kõik ei saanudki. Talveasjad, ja vajadusel ka ratsutamise asjad, saadab ema hiljem järgi.

Mia tahtis ka Saksamaale kolida

Laupäeval oli väike hüvastijätupidu, kus sai kõige tähtsamatele inimestele veel viimase kalli teha. Kodus olles tundus kõik väga lihtne ja normaalne. Võib-olla on see kummaline aga mulle ei jõudnud kohale, kuhu ja kui kauaks ma lähen. Sellest tulenevalt oli tuju hea ja lahkumine positiivne. Lennujaamas sai siiski paar pisarat poetatud aga edasi läks jälle nii nagu peab- pea püsti ja vaatan, mis tulevik toob.

 Ees ootas 3h lennusõitu, kus vahepeatuseks oli Riia. Riia lennujaamas umbes 1,5h järgmise lennuni Hamburgi. Saksamaale jõudes saime teada, et me peame teisi yfukaid ootama. Seega oli meil taaskord väga palju vaba aega. Kui poisid ostsid omale limonaadi, siis ma otsustasin oma esimese Saksakeelse raamatu heaks.

"Kasvuvalu"

Tänud Rudolfile, kes aitas mul valida! :)
Ma pole seda veel lugema hakanud aga annan teada kui läbi. 









Kui kõik olid kohale jõudnud, siis algas tunnine bussisõit noortehotelli, mis asub Hamburgist lõunapool Geesthaachtis. Saabusime kohaliku aja järgi kell 11 ning pidime läbima Check-In’i ja peale seda saime veel väga hilise õhtusöögi.

Noortehostel Saksamaal

Varsti

Oodata on veel vaid 10 päeva, kuni asun teele Saksamaa poole. Väike ärevus on juba sees, kuid ma usun, et tõelist äramineku tunnet pole mul veel olnud. Veel viimased päevad pere ja sõprade jaoks, keda ma ei näe tervelt 11 kuud. Kindlasti kaob mul selle ajaga kontakt paljude inimestega, kellega varemalt kokku puutusin. See on kurb, kuid mõeldes, et saan juurde palju uusi tuttavaid, siis ei olegi see kaotus nii suur, sest et parimad jäävad nagunii.

 Ma usun, et see aasta saab olema väga pikk, kuid samas liiga lühike. Kõik sõltub vaatevinklist. Minul, kui uude ja põnevasse keskkonda minejal, ei tundu see aeg üldse nii pikk kui neil, kes jäävad vanasse rutiini. Iga päev toob midagi uut- kõigile. Minu jaoks on see lihtsalt kordades märgatavam, olles võõral pinnal, esialgu tundmatuses. Sinul, kallis sõber, kes sa pead ikka käima koolis-tööl, on see aeg võrdlemisi pikk, kuid lõppude lõpuks teame ju, et aeg on suhteline. Nii väidab teada-tuntud füüsik Albert Einstein.( Kes teadupärast oli Saksamaise päritoluga :)

Väike kõrvalekalle: mulle meeldib füüsika, aga ärge Pohlasalule rääkige! :P

Hmm.. 10 päeva ja ma pole veel alustanud pakkimist. Mu sõbranna ütles kohe, et ma jätan selle kindlasti viimasele hetkele. Jah kullake, sul oli jälle õigus. Tead mind liiga hästi- olen lihtsalt sellise viimase hetke inimene. Võibolla tabab mind reisieelne elevus alles 4.augustil ja ehk siis saan kõik asjad valmis. Eks me seda näe, aga nautige veel suve ja... kohtume Folgil!

Päikest!

ELO 28-30 juuni

Nii, esimese asjana mainin ära, et see oli väga-väga lahe. Ma sain kõikidele oma senistele küsimustele vastuse ja palju lisaks. Õpilasi, kes 2013/14 välismaale lähevad, on 84. Päris korralik arv Eesti kohta, kuid mitte aastate suurim. Koos YFU vabatahtlikega (korraldajad e. tiimarid) oli meid üle 100. Paras seltskond oli koos- väga erinevad inimesed, keda ühendas YFUga aastaks välismaale õppima minek. Kõige rohkem valmistas rõõmu, et inimesed olid nii sõbralikud ja avatud. Kõik VÕPid (vahetusõpilased) olid jagatud piirkondade järgi kodugruppideks. Mina olin Saksamaa 2's, sest ma lähen ilma keelelaagrita.

Teemad, mida käsitlesime:

1. Motivatsioon ja ootused- mida loodame ELOlt ja mis on meie hirmud seoses ELOga.
2. Kultuur- rahvaste erinevad tervitused, mõtteviisid, stereotüübid.
3. Vahetuskogemus- meie kodugrupi juhendajad vastasid küsimustele seoses vahetusaasta ja Saksamaaga, rääkisid oma kogemustest.
4. Kodugrupp- saime teha päevast ülevaate ja küsida veel küsimusi, millele ei olnud vastust saanud, tagaside saamiseks joonistasime iga õhtu smailisid lehekesele. :)
5. Kommunikatsioon- kuidas suhelda, kellega suhelda, kellega mitte suhelda.
6. Probleemide lahendamine I- teoreetiline pool, kelle poole probleemide korral pöörduda, vahetusaasta eeldatava tujuskaala joonistamine, palju juttu vahetusaasta kogemustest, mis oli väga huvitav.
7. Reeglid- tähtsamad YFU reeglid, mis saab nende rikkumisel.
8. Probleemide lahendamine II- näiteprobleemide lahendamine grupis.
9. Piirid- isiklikku ruumi tungimisega seotud probleemid ja mida sellisel juhul teha.
10. Kodugrupp- sama, mis eelmine kord ning lisaks individuaalsed vestlused.
11. Simulatsioon- mäng, kus pidime õppima selgeks ühe kultuuri ja kohanema teise kultuuriga.
12. Kindlustus- millised kindlustused meil on ja mida see katab.
13. Reisikorraldus- põhiliselt lendamisega seotud info.
14. ELO kokkuvõte- sama grupiga, mis oli esimese teemaga, andsime tagasisidet kogu ELO kohta.
15. Kodugrupp- rääkisime niisama ja kirjutasime kirja iseendale. Selles olid meie ootused vahetusaastaks, soovid, eesmärgid ja kõik muu, mida sinna kirjutada soovisime. Kiri läks ümbrikusse, mille saame kätte järgmine aasta, kui oleme vahetusaastalt tagasi.
16. Vabatahtlikkus- miks hakkasid meie tiimarid vabatahtlikeks ja mida see nende jaoks tähendab/mida nemad sellest saavad. 

Lisaks sellele oli palju meelelahutust ja muid toredaid asju:

• Õhtune meelelahutusprogramm, mis kestis 2 h ja sisaldas väga lahedaid seltskonnamänge
• Pommirünnakud- kui keegi tiimaritest karjus "pommirünnak", siis pidi koheselt pikali maha viskama :D seda juhtus ikka päris tihti ja igal pool (koridorides, klassiruumides, sööklas) 
• Vahetusaastaga seotud olukordade/juhtumitega näidendite tegemine. Igale grupile anti üks lugu, kuid aega oli vähe. Meie näidend tuli väga absurdne, kuid naerdi terve etteaste vältel, ning me saime esimese koha. :D
• Söömine- me saime kohutavalt palju süüa :D Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning kohvipaus, mis kestis 1h. Söök oli väga maitsev ja mõeldud oli ka taimetoitlastele.

Minu kunstnikest toakaaslased Jenny ja Hanna. Secret photographer :P

Suvi

Nüüdseks on minu jaoks juba pool suve läbi ja juba 40 päeva pärast läheb lennuk Riia poole teele, ning sealt ümberistumisega Hamburgi. Olen saanud mõnusalt puhata ning koduseid töid teha. Õhtud mööduvad toredas seltskonnas olles või kalluga filme vaadates. Uue klassi koosseisu sain ka teada. Miks mul nii tore uus klassijuhataja küll sattus? Nojah, selle üle ei pea ma veel muretsema, sest sinna on veel palju-palju aega. Oma seniseid mususid jään küll sajaga igatsema, parim klass lihtsalt (:

Selle nädala lõpus toimub ELO- Eelorientatsioon vahetusaastale minevatele õpilastele ehk kõige tähtsam üritus enne vahetusaastat. Orientatsioonil räägitakse praktilistest asjadest (viisad, piletid, kindlustused jne.), uuritakse YFU reegleid. YFU vabatahtlikud püüavad anda ettekujutuse sellest, mida üks vahetusaasta võib endaga kaasa tuua ja loomulikult vastavad kõigile seni veel vastamata jäänud küsimustele. Orientatsiooni viivad läbi YFU Eesti kontori töötajad ja vabatahtlikud, kes on kõik vahetusaastaga seonduva juba ise läbi elanud. Tahaks juba minna ja teiste vahetusõpilastega muljeid vahetada. Huvitav, kas keegi minu lähedale Põhja-Saksamaale ka sattus? See saab kindlasti ülilahe olema ja teen sellest kunagi eraldi blogipostituse, kui see läbi saab.

Sponsoritest nii palju, et ma olen küll teinud valmis toetustaotluse, kuid pole veel kellegagi ühendust võtnud. Vanemad ütlesid, et see ei ole nii oluline, kuid ma proovin endast parima anda ja selle/järgmise nädala jooksul hoolega ettevõtteid tüütama hakata :P Nii vähe aega aga nii palju on veel teha. Tahaks ju kõiki oma parimaid veel see suvi näha ja nendega koos aega veeta.

Seda, mida Saksamaale kaasa võtta, pole ma üldse jõudnud mõeldagi. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas terve mu elamine, mida läheb mul tervelt 11 kuuks vaja, mahub ära pagasisse, mis ei tohi ületada 28kg. See on muidugi ilmselge, et minu ratsutamisasjad lendavad mulle hiljem postiga järgi. Kitarriga pole ka veel otsustanud. Kas võtta või mitte?  Lisaks veel kingitused minu vahetusperele. Hehe, Ma polegi veel neist kirjutanud!

Vahetuspere: 

Teada sain oma vahetuspere 29.05. Olin parajasti oma matemaatika suuliseks eksamiks õppimas, kui YFU kontorist helistati ja öeldi, et mulle on leitud perekond! Ma olin üliõnnelik. Nad ütlesid, et saadavad kohe perekonna info mailile ja soovitasid mul võimalikult ruttu ühendust võtta. See ootamise aeg tundus küll väga pikk. Hüppasin toas ringi, refreshisin oma maili ja rääkisin emaga, olles ise ülimalt elevil. Lõpuks see saabus- kauaoodatud kullake.

Kuulun nüüd siis perekond Winkel'i koosseisu, kus on veel:

Isa- Andreas(34)
Ema- Marieke(32)
Pojad- Noah(4) ja Maarten(6)

Te lihtsalt ei kujuta ette minu rõõmu, kui avastasin, et mul on nüüd vennad! Ma olen endale alati väiksemat venda tahtnud ja nüüd on mul neid lausa kaks. Noh, väikeste lastega võib küll raske olla aga vähemalt on mul oma tuba ja küll ma hakkama saan :)

Minu uueks kooliks(kuhu ma olen juba sisse kirjutatud) saab Städtisches Gymnasium. / http://www.stg-segeberg.de/ /

Seega ma elan Saksamaa Põhjaosas ja lähimaks suurlinnaks on Hamburg.

Marieke, Maarten, Noah, Andreas

Maarten ja Noah

No, peab tunnistama, et kuigi ma tahtsin Lõuna-Saksamaale, siis Eestiga võrreldes on ikka natuke rohkem lõuna pool :D

Hetkel ei oskagi midagi rohkem kirjutada. Olge sama lahedad edasi ja kui keegi midagi küsida tahab, siis aga palun- olen meeleldi nõus vastama. 

Tsao!