Oodata on veel vaid 10 päeva, kuni asun teele Saksamaa poole. Väike ärevus on juba sees, kuid ma usun, et tõelist äramineku tunnet pole mul veel olnud. Veel viimased päevad pere ja sõprade jaoks, keda ma ei näe tervelt 11 kuud. Kindlasti kaob mul selle ajaga kontakt paljude inimestega, kellega varemalt kokku puutusin. See on kurb, kuid mõeldes, et saan juurde palju uusi tuttavaid, siis ei olegi see kaotus nii suur, sest et parimad jäävad nagunii.
Ma usun, et see aasta saab olema väga pikk, kuid samas liiga lühike. Kõik sõltub vaatevinklist. Minul, kui uude ja põnevasse keskkonda minejal, ei tundu see aeg üldse nii pikk kui neil, kes jäävad vanasse rutiini. Iga päev toob midagi uut- kõigile. Minu jaoks on see lihtsalt kordades märgatavam, olles võõral pinnal, esialgu tundmatuses. Sinul, kallis sõber, kes sa pead ikka käima koolis-tööl, on see aeg võrdlemisi pikk, kuid lõppude lõpuks teame ju, et aeg on suhteline. Nii väidab teada-tuntud füüsik Albert Einstein.( Kes teadupärast oli Saksamaise päritoluga :)
Hmm.. 10 päeva ja ma pole veel alustanud pakkimist. Mu sõbranna ütles kohe, et ma jätan selle kindlasti viimasele hetkele. Jah kullake, sul oli jälle õigus. Tead mind liiga hästi- olen lihtsalt sellise viimase hetke inimene. Võibolla tabab mind reisieelne elevus alles 4.augustil ja ehk siis saan kõik asjad valmis. Eks me seda näe, aga nautige veel suve ja... kohtume Folgil!
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar