Das Ende..

Terekest kallid lugejad, kes te mõnikord mu blogi lehele sattunud olete!

Kindlasti on nii mõnigi teist vahepeal mõelnud, mis põhjusel ma enam mitte midagi sisse kandnud ei ole. Vastus sellele on ühekorraga nii lihtne kui ka keeruline. Lihtne vastus on see, et mul lihtsalt ei ole midagi enam kirjutada. See blogi oli minu elust vahetusõpilasena Põhja-Saksamaal, kuid ootamatul põhjusel on minu elukohaks taas Eestimaa.

Peatasin oma vahetusaasta detsembris, tulles tagasi Eestisse, kuna vajasin tõsise haiguse tõttu haiglaravi ja lähedaste toetust. See otsus oli raske kuid möödapääsmatu. Tervis on inimese kõige olulisem varandus ning selleta pole elu. Peale lühikesi läbirääkimisi ja otsuseid oligi aeg pakkida asjad ja asuda teele Hamburgi lennujaama poole.

See oli üllatuseks nii mulle kui ka teistele minu lähedastele ning kiirete sündmuste pärast jäi ka hüvastijätt viimasele minutile ja oli äärmiselt kurb ning ootamatu. Kindlasti lähen ma sinna veel kunagi tagasi- nad on osa minu perekonnast ja me saime väga lähedasteks. Ka sõbrad loodavad, et ma tulen peagi ning saame läbi viia kõik need asjad, mis meil just lähiajal planeeritud olid.

Viimasel päeval käisime kohalikul jõululaadal, mis asus indiaanlaste teemapargis. Õhtul vaatasime veel isaga viimast korda filmi. Meie traditsioon..

Kastenrutschen mit Maarten

Meie jõulupuu <3

Hamburgi lennujaamas, valmis startima.

Kui vahepeal haiglas mõtted uitama läksid..

Hilinenud jõulukingitused minu armsatel klassiõdedelt!

Dankeschön Vanessa und alle meine Lieblings! Ich vermisse euch sehr! 

Ma võin julgelt öelda, et see oli suurepärane kogemus ja mul on meeletult kahju, et asjade käik just nii läks kuid ma olen ka õnnelik, sest ma sain sealt nii palju. Ma sain uusi pereliikmeid, sõpru, tuttavaid. Ma sain elus esimest korda tunda, mida tähendab vanavanemate armastus. Ma nägin ja õppisin palju uut. Ma kogesin täiesti teistsugust elu ning avastasin endas täiesti uusi külgi. See aeg pani mind nägema maailma teisest vaatenurgast ning mõtlema laiemalt. Nüüd tuleb liikuda vaid edasi. Elus on nii palju, mida me ei näe või ei ole nõus vaatama, kuna oleme liialt kitsa silmaringiga. Nautige seda mis teil on ning võtke alati vastu uusi võimalusi ning väljakutseid. Ärge jääge pidama ning olge rõõmsad.

Aitäh!

*Wir können nicht immer kontrollieren, was uns passiert. Aber wir können kontrollieren, was wir über das denken, was passiert. Und was wir darüber denken, ist unser "Leben" in jedem einzelnen Moment. *

Teiselt orbiidilt kukkunud

Ma tean, et viimane postitus minult oli 2. detsembril ja see oli ammu.. Vahepeal on VÄGA palju asju muutunud, kuid nagu ikka alustatakse algusest.

2. detsember oli minu jaoks koolist vaba päev. Kuna ma õpin keeleklassis aga ise prantsuse keelt ei õpi ja teistel oli prantsusekeelne teater, siis otsustati kolmele õpilasele head meelt valmistada ja vaba päev anda. Jess- pikk nädalavahetus. Sain rahulikult välja magada ja lihtsalt arvutis chillida. Muidugi tegelesin ka kasulike asjadega aga kes see vabal päeval ikka õppida viitsib.

3. detsembril oli minu nummipummi Liisikesel sünnipäev ja ta sai 17aastaseks! :* See aeg, kui me üksteist teame on väga pikk ja me oleme niii palju asju koos korda saatnud. Jah, distants teeb kõik raskemaks ja see, et sa seal Tartus õpid on meid lahutanud, kuid meil on me mälestused ja meil on aega kõike parandada :) <3 Muidu oli teisipäev nagu iga teine ja kekas mängisime jälle võrkpalli.. -.- no kui ei oska, siis mis ma ikka oma nina sinna pistan. Tulemuseks vaid kehv mäng ja sinised käed(ka põlved).

4. detsembril oli peale kooli tuju kehva ja ma otsustasin mitte ratsutama minna. Kui aus olla, siis pole ma enam ammu ratsutamas käinud. Kurb. Mul on tunne, et ilma treenerita pole mul eesmärki ja sihti ning seetõttu kaob ka motivatsioon. Leian alati vabandusi, miks mitte minna. Ka tantsutrennid on hakanud erinevatel põhjustel ära jääma. Nojah, mis siis ikka..

Igatahes olime klassiõdedega kokku leppinud, et detsembrikuu on küpsetamise kuu ja iga päev peab keegi midagi kaasa tegema. Minu kord oli neljapäev(5.dets) ja nii ma siis asusingi taigent sõtkuma. Muusika mängis, ahjust kiirgas soojust ja köök oli meeldivat küpsiselõhna ja jõulutunnet täis. Kuna hostema planeeris juba ammu küpsetada, siis läksime hoogu ja mässasime köögis kuni õhtusöögini. Tulemus oli edukas- mitu pannitäit imelisi vanilliküpsiseid shokolaadiga ja spekulaatsiused! Lisan ka retsepti, et saaksite huvi korral kodus järgi proovida :)

5. detsembriks oli tormihoiatus(Xaver) ja vanemad võisid ise otsustada, kas laps läheb kooli või ei. See kehtis vaid Põhja-Saksamaa kohta. Minu hostvanemad ütlesid, et ma olen nii vana, et võin ise otsustada ja muidugi läksin ma kooli. Ei see torm mind siit ära puhu ja ma nägin ju oma kokkamisega palju vaeva- kõik peab söödud olema! :P Ilmselt olid puuoksad natuke rohkem vastu maad paindunud, sest neljanda tunni ajal rääkis direktor, et tunnid lõppevad kõigil kell 13.00  ja reedel õppetunde ei toimu. Olgu- pean tunnistama, et sadas jah vihma ja tuul oli nii tugev, et kohati tundus, et aknad lendavad varsti eest. Koju saamiseks ei raatsinud bussi oodata ja helistasin igaksjuhuks hostemale, kes juhtus just linnas olema. Sain autoga koju. Pärastlõuna möödus vaikselt olles, kuna hostemal oli tööõnnetus, kus ta lasteaias end järsult ümberpöörates oksa silma torkas, ja me olime kõik kuidagi kurvad ja väsinud. Torm ei mõjunud hästi.

6.detsember on teadupärast püha Nikolausi päev. See on rohkem tuntud katoliku usuga inimeste seas, kuid teada on see kõigile, eriti Saksamaal. Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele. Ka meil oli 6. detsembri ööl püha Nikolaus külas käinud ja palju head-paremat toonud. :) 

Õhtul olin kutsutud Leonie sünnipäevale. Meid oli kokku kümneringis ja mul oli väga tore. Kuna kõik külalised olid tüdrukud ja ma teadsin neid, siis jutt ja naer tundus lõppematu. Laulsime karaoket, klatsisime õpetajaid taga, sõime ja nautisime toredat tormiõhtut. Jah- õues oli endiselt torm ja maha oli sadanud umbes 5cm lumekiht(õhtul; pildile seda kahjuks ei saanud kui nii palju oli). See oli korralik juba. Tagasi koju jõudsin natuke enne ühte. 

7. detsembril otsustasin vaadata üle korraliku Saksa jõululaada ja sõitsin selleks bussiga Lübeckisse. Ära muretsege- seekord läks kõik hästi :D Bussiliiklus toimis ka minu jaoks. See oli tohutult ilus. Jõulumeeleolu nii näha kui tunda. Mahasadanud lumi ja sillerdav päike tegid südame nii soojaks. Mind valdas täielikult kodune tunne- Eestimaa talve tunne. Igal nurgal pakuti süüa ja juua ning rahvast oli massiliselt. Ostud ostetud, siis helistasin hostemale, kellel oli Lübeckis kool ja sõitsime koos koju. 

Winterzeit

Päevad on järjest lühemad ja külmemad, kuid tegemist täis. Jõuluaeg on tulekul ja päkapikud juba piiluvad. Tegelikult siin päkapikke ei tunta. Kommi ja kingitusi advendikalendrisse toob jõuluvana.  Kooliga on tohutult palju tegemist. Iganädalased tööd ja suurenevad kodutööd väsitavad täitsa ära aga proovin teistel järel püsida ja hakkama saada. Füüsikas oli töö ja ma sain 1. See on parim hinne :) Võib rahul olla. Keemia see-eest nii hästi ei läinud aga pole hullu. Ootan juba saksa keele ja muusika töö tulemusi. Tulekult on veel suur töö matemaatikas, inglise keeles ja füüsikas.

Meil lund veel sadanud ei ole aga esimesed öökülmad on küll olnud, nii et maa härmas. Üldiselt siiski Põhja-Saksamaale vastav ilm ja pidev vihm. Vahest kui hästi läheb tuleb ka päike välja. Toob naeratuse korrakski suule, kuid kaob taas. Mulle küll ei meeldi külm aga ausalt see vihm on nii ära tüüdanud, et pigem võiks miinuskraadid olla ja lund sadada.

Teeme klassis jõulukingituste vahetust, mida nimetatakse Julklapiks. Kingitus ei pea olema kallis, vaid midagi armsat ja toredat, mis head meelt teeb. See tuletab meelde, et peaksin ka juba kingi välja mõtlema, sest jõulud on nii ruttu käes, et ei pane tähelegi. Lisaks sellele küpsetab detsembrikuus iga päev keegi kas küpsiseid, piparkooke või kooki(midagi maitsvat).

Rudolf, tore, et külla tulid

Ma käisin nädalavahetusel Leonie juures ja küpsetasime Leonie ja Lenaga hobustele "kommi" ja endale küpsiseid. Nalja sai palju, sest nagu välja tuli, polnud keegi meist eriline asjataja köögis ja kõik tuli väga spontaanselt ja muutustega. Tunde järgi valminud küpsetised. Aga sugugi mitte kehvad! :) Peale seda läksime Einsteini pubisse sööma. Väga hubane koht ja meenutas Tartus Tasku keskuses asuvat vana Rehepappi( ma ei mäleta selle hetkelist nime). Tellisime mitme peale kaks pitsat ja kaks pitsasaia. Seal lisandusid seltskonda ka Emily ja Mira. Peale seda liikusime edasi kinno. Catching Fire! Jee, ma olin seda juba nii kaua oodanud. Esimest korda saksa kinos- palju reklaame.. Aga film oli hea. Kokkuvõttes- super õhtu, super seltskonnaga :)

Hobustele..

..endale.

 Ja üks näljane kutsu(nagu ikka, kui midagi head valmistada)

Pühapäeval oli 1. advent. Saime advendikalendri esimese uksekese avada. Poisid olid juba pikalt elevil, mil seda lõpuks teha saavad. Jõulud on nii tore ja armas aeg. Hommikusöök möödus jõululaulude saatel ja laual põles esimene neljast advendiküünlast. Mu hostvanemad korraldasid pisikese kokkusaamise hõõgveini, soojendava seljanka-supi ning paljude külalistega. Oli vahva aga kuna ma olen külmavares ja eriti kedagi ei tundnud, siis lõpuni väljas ei istunud.

NB! Mu juuksed on ametlikult nüüd 5cm lühemad aga mulle endale tundub, et 15. Aga vahest on ju uuendusi vaja :D

Vähe juttu- palju pilte. Nii ta kord juba on kui aega napib..

Love,
Johanna <3

Lost and found again

Tere kallid kaasmaalased!

Esiteks vabandan kohe ette oma ebahariliku blogipostituse pärast, aga täna lihtsalt on selline tahtmine kasutada kummalisi väljendeid ja lauseehitust. Ilmselgelt tuleneb see sellest, et pole ammu korralikult midagi eesti keeles mõelnud. Teksti kirjutamine on siiski hoopis midagi muud kui vahepeal vaid saksa keelele vahelduseks mõni eestikeelne mõte mõelda.

Ma olen ka lõpuks siia ära eksinud, et kirjutada lühike kokkuvõte sellest, mida ma vahepeal teinud olen. Ma ei oskagi öelda, kas see on positiivne või mitte, et ma nii harva internetis käin. Ilmselgelt on mul päevad väga sisustatud kooli, kodutööde ja trennidega, et õhtuks olen lihtsalt liiga väsinud või puudub aeg, et oma rüperaal kätte haarata ja end hostvanemate juurde elutoas maha istutada. Tüütu on see ka, sest mind häirib, kui keegi üle minu televiisorit vaatab. Teate ju küll- minul kui armsal vahetusõpilasel ei ole siin majas wifit. Alguses see toimis aga nüüd istun ma vabal ajal nagunii oma toas ja õpin seega ei näe sel erilist vahet aga mis siis ikka. Samahästi võiks mul wifi olla- saaksin paremini kodutöid ka teha, sest tänapäeval ei saa enam miskit ilma internetita.

Koolis läheb mul väga hästi. Teen tundides nii palju kaasa kui võimalik ja kui miski välja ei tule siis ütlen, et ma olen vahetusõpilane ja ma pean nagunii oma aastat tagasitulles kordama. See on väga hea vabandus ja endale piisavalt tugev argument, et mitte kooli pärast muretseda. Niigi olen pettunud kui hästi ei lähe, sest ma olen ju ikkagi perfektsionist, aga proovin võimalikult vähe põdeda. Koolitunnid on igatahes põnevad. Erinevalt aasta algusest, mööduvad koolipäevad nüüd väga ruttu ja kodutöid on ka kohe hulga rohkem, kuna ma saan aru, millest jutt käib. Kehalises tegeleme võrkpalliga ja mul on tunne, et mu käed kukuvad varsti otsast ära. Mul on juba sinikad. Jube lugu, eks.

Ma alustasin eelmine nädal hispaania keelega ja see on kõige vingem õppeaine, mis mul kunagi olnud on! Muy bien! Õpetaja on väga tore, sõbralik ja elava iseloomuga noor naine, kes oskab kõik tunnid huvitavaks ja lahedaks teha. Ma pean küll palju iseseisvat tööd tegema, sest nad alustasid juba augustis ja nad on väga tugev klass, aga see on seda väärt ja ma tegelen sellega hea meelega. Muidugi on füüsika ja matemaatika endiselt minu silmis väga kõrgel kohal. Ma lihtsalt armastan probleemide lahendamist. Enda omad jätan seljataha ja lahendan füüsika ja matemaatika omi. Kas pole mitte hea lahendus? Ka religioon on mulle sügavalt muljet avaldanud. See on ka kindlasti tänu õpetajale. Omapärane õpetaja teeb ka tunni ja õppeaine nauditavaks.

Mul on vahepeal paar kontrolltööd ka olnud aga sellel teemal ma pikalt ei peatu, sest need ei olnud kuigi edukad aga see-eest muusika tunnikontroll läks hästi. Seegi hea. Kes ikka keemiat ja bioloogiat õppida tahab, eriti kui see avaldub saksakeelse kontrolltööna. 

Siinne hindamisüsteem on järgmine:

*Suuline hinne tunnis kaasa tegemise/rääkimise eest; ka kodutööd

*Testide hinded, mis pole nii suure tähtsusega

*Klausur’i (kontrolltöö) hinne, mis on kõige tähtsam

Klausur koosneb enamasti kolmest ülesandest ja kõik klausurid kestavad 90min. Ma ütleks et see on nagu eksam. Tavaliselt on 1 klausur veerandis, mis on siis kogu õpitud teadmiste peale.

Kui ühte ülesannet ei oska siis on juba kolmandik max punktidest läinud. Ma ei suuda kunagi otsustada mida õppida ja korrata enne kontrolltööd ja siis ma üritan kõike õppida ja tulemuseks on see, et ei oska midagi. Mulle meeldib Eesti süsteem rohkem.

Nüüd julgen juba öelda, et mul on tekkinud ka sõpru. Koolipäevad mööduvad  lõbusas seltskonnas ja ma saan alati inimestelt abi küsida, kui ma midagi ei oska. Kuna õppida on palju ja kõigil on peale kooli trennid, siis ei ole väljaspool kooli teistega palju kohtunud kuid hetkel on juba järjest rohkem plaane tekkimas.

Neljapäeval läksin peale kooli Jule juurde, kus me õppisime ja küpsetasime muffineid ja küpsiseid. Järgmine reede lähme klassiõdedega koos kinno Hunger Games’i II osa vaatama. Ma ei jõua juba ära oodata. Esimene kord saksa kinos ka. :P Nädalavahetus peale seda on Leonie sünnipäev. Millalgi mõtlesime Nadine’ga ka midagi koos teha. Nad on ülimalt armsad ja toredad mul. Rõõm on selles klassis olla.

Neljapäeviti ja reedeti käin endiselt tantsimas ja kui vähegi jaksu siis piinan oma tublit koolisõiduhobust Dannyt ka. Ta on väga kehva iseloomuga ja närviline täkk aga kui soojendus ära teha, siis teeb kõike, mida küsida. Mõtlen juba kuidas end edasi arendada, et veel parem olla. Garuso on põikpäine rankendihobune ja temaga on palju raskem ratsastust teha. Tööd on rohkem.. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb infarkt" -minu kallis Hedvika <3 Garusoga on küll vahest selline tunne, et tee mis sa teed aga paremaks ei muutu. Soovin treenerit. Vabatahtlikke? 

trenni tuleb ikka nii teha, et näha ka on :D

20.11.2013

*Kas ma peaks juukseid lõikama või mitte.. selles on küsimus...*

Happy Halloween

Täna on 31.Oktoober!

Ka siin on kombeks ukselt uksele käia ja Süsses oder Saures hõisata. Kui kommi ei anta, siis tehakse pahandust. Seoses sellega, et see Saksamaal nii levinud ja armastatud püha pole, siis otsustas mu hostema ise lapsi ehmatada. Kõik, kes tulid, said kahe pisikese hirmutava vampiiri ohvriks, kes kirstust välja hüppasid.

:)

Seda ja teist

Hei!

Üks pisem postitus, kus räägin lihtsalt hetkel mõttes olevatest asjadest.

Koolis läheb mul võrdlemisi hästi. Saksa keele töö sain 1! Olen väga õnnelik selle üle. Õpetaja ja hostvanemad olid mu kirjutisest vaimustuses, vaatamata sellele, et seal palju vigu oli. Olen mõelnud ka kolmanda keele peale. Selleks oleks hispaania keel. Räägin veel klassiõdedega ja siis otsustan. Võimalik, et vahetan oma geograafia inglise keelse geograafia vastu.

Tantsimine on päris pikalt ära jäänud. Jube tunnistada aga koos vaheaja ja haigusega pea terve kuu. Täna käisin siis üle pika aja ja see oli nii hea ja vabastav. Sai mõtted eemale ja lihtsalt muusika ning tantsimine- see on midagi imelist.

Ratsutamine ei lähe enam kahjuks nii hästi kui alguses. Motivatsioon on veidi kadunud, kuna üksinda käia on igav ja ilmad on ka kehvad. Loodan, et kõik läheb taas varsti paremaks.

Denn jeder Tag ist irgendwie Perfekt
Kein Tag an dem ich denk: Ich will hier weg
Denn es geht mir gut

- Cro

YFU Herbstreff!

Juhuuu! 

Kätte on jõudnud 27.10! Selleks ajaks oli planeeritud kõikide Schleswig-Holsteinis elavate YFU vahetusõpilaste kokkusaamine. Kohale olid tulnud vahetusõpilased, kes sellest huvi tundsid koos oma vahetusperedega. Meil oli ka väike kodune ülesanne- nimelt asjatada köögis ja midagi kodumaist kaasa tuua. Ma otsustasin lihtsat teedpidi minna ja valmistasin maitsvat mannavahtu. Natuke kardsin, et võib miskit nihu minna aga sain hiljem naabritelt, kes maitsma tulid, kiita :) 

Toorained

Protsess.. (koos retseptiga ikka :P) 

Valmistoode :) Koos hostema tehtud sildikesega

Kõigepealt oli tutvumine. Iga vahetusõpilane pidi tutvustama nii ennast kui ka oma perekonda ja ütlema, kust ta tuleb ja kus Saksamaal elab. Ma sain pärast tagasisidet, et kõik, kes Eestist olid, said sellega suurepäraselt hakkama. Siis oli söömine. YFU's on söömine väga tähtsal kohal. Juba kui te Eesti YFU's valimispäevale või spornsorkoolitusele lähete, siis saate palju head ja paremat. Rääkimata ELO'st!

Seejärel jagati kogu seltskond kolmeks: vahetusõpilased, vanemad ja õed-vennad. Meie, kui vahetusõpilased, tegelesime kolme järgneva teemaga: 

1) Kool

2) Perekond

3) Sõbrad

Arutasime erinevaid küsimusi ja lahendasime probleeme. Vanemad see-eest rääkisid oma vahetusõpilastest veidi taga ja jutustasid üksteisele erinevatest juhtumistest/kogemustest. Kõige pisematele oli mõeldud mängunurk ja ühistegevused, millega ma kursis ei ole, kuna käisin vaid koos vahetusemaga. 

Vanemad

Söök! :D