Ma tean, et viimane postitus minult oli 2. detsembril ja see oli ammu.. Vahepeal on VÄGA palju asju muutunud, kuid nagu ikka alustatakse algusest.
2. detsember oli minu jaoks koolist vaba päev. Kuna ma õpin keeleklassis aga ise prantsuse keelt ei õpi ja teistel oli prantsusekeelne teater, siis otsustati kolmele õpilasele head meelt valmistada ja vaba päev anda. Jess- pikk nädalavahetus. Sain rahulikult välja magada ja lihtsalt arvutis chillida. Muidugi tegelesin ka kasulike asjadega aga kes see vabal päeval ikka õppida viitsib.
3. detsembril oli minu nummipummi Liisikesel sünnipäev ja ta sai 17aastaseks! :* See aeg, kui me üksteist teame on väga pikk ja me oleme niii palju asju koos korda saatnud. Jah, distants teeb kõik raskemaks ja see, et sa seal Tartus õpid on meid lahutanud, kuid meil on me mälestused ja meil on aega kõike parandada :) <3 Muidu oli teisipäev nagu iga teine ja kekas mängisime jälle võrkpalli.. -.- no kui ei oska, siis mis ma ikka oma nina sinna pistan. Tulemuseks vaid kehv mäng ja sinised käed(ka põlved).
4. detsembril oli peale kooli tuju kehva ja ma otsustasin mitte ratsutama minna. Kui aus olla, siis pole ma enam ammu ratsutamas käinud. Kurb. Mul on tunne, et ilma treenerita pole mul eesmärki ja sihti ning seetõttu kaob ka motivatsioon. Leian alati vabandusi, miks mitte minna. Ka tantsutrennid on hakanud erinevatel põhjustel ära jääma. Nojah, mis siis ikka..
Igatahes olime klassiõdedega kokku leppinud, et detsembrikuu on küpsetamise kuu ja iga päev peab keegi midagi kaasa tegema. Minu kord oli neljapäev(5.dets) ja nii ma siis asusingi taigent sõtkuma. Muusika mängis, ahjust kiirgas soojust ja köök oli meeldivat küpsiselõhna ja jõulutunnet täis. Kuna hostema planeeris juba ammu küpsetada, siis läksime hoogu ja mässasime köögis kuni õhtusöögini. Tulemus oli edukas- mitu pannitäit imelisi vanilliküpsiseid shokolaadiga ja spekulaatsiused! Lisan ka retsepti, et saaksite huvi korral kodus järgi proovida :)
5. detsembriks oli tormihoiatus(Xaver) ja vanemad võisid ise otsustada, kas laps läheb kooli või ei. See kehtis vaid Põhja-Saksamaa kohta. Minu hostvanemad ütlesid, et ma olen nii vana, et võin ise otsustada ja muidugi läksin ma kooli. Ei see torm mind siit ära puhu ja ma nägin ju oma kokkamisega palju vaeva- kõik peab söödud olema! :P Ilmselt olid puuoksad natuke rohkem vastu maad paindunud, sest neljanda tunni ajal rääkis direktor, et tunnid lõppevad kõigil kell 13.00 ja reedel õppetunde ei toimu. Olgu- pean tunnistama, et sadas jah vihma ja tuul oli nii tugev, et kohati tundus, et aknad lendavad varsti eest. Koju saamiseks ei raatsinud bussi oodata ja helistasin igaksjuhuks hostemale, kes juhtus just linnas olema. Sain autoga koju. Pärastlõuna möödus vaikselt olles, kuna hostemal oli tööõnnetus, kus ta lasteaias end järsult ümberpöörates oksa silma torkas, ja me olime kõik kuidagi kurvad ja väsinud. Torm ei mõjunud hästi.
2. detsember oli minu jaoks koolist vaba päev. Kuna ma õpin keeleklassis aga ise prantsuse keelt ei õpi ja teistel oli prantsusekeelne teater, siis otsustati kolmele õpilasele head meelt valmistada ja vaba päev anda. Jess- pikk nädalavahetus. Sain rahulikult välja magada ja lihtsalt arvutis chillida. Muidugi tegelesin ka kasulike asjadega aga kes see vabal päeval ikka õppida viitsib.
3. detsembril oli minu nummipummi Liisikesel sünnipäev ja ta sai 17aastaseks! :* See aeg, kui me üksteist teame on väga pikk ja me oleme niii palju asju koos korda saatnud. Jah, distants teeb kõik raskemaks ja see, et sa seal Tartus õpid on meid lahutanud, kuid meil on me mälestused ja meil on aega kõike parandada :) <3 Muidu oli teisipäev nagu iga teine ja kekas mängisime jälle võrkpalli.. -.- no kui ei oska, siis mis ma ikka oma nina sinna pistan. Tulemuseks vaid kehv mäng ja sinised käed(ka põlved).
4. detsembril oli peale kooli tuju kehva ja ma otsustasin mitte ratsutama minna. Kui aus olla, siis pole ma enam ammu ratsutamas käinud. Kurb. Mul on tunne, et ilma treenerita pole mul eesmärki ja sihti ning seetõttu kaob ka motivatsioon. Leian alati vabandusi, miks mitte minna. Ka tantsutrennid on hakanud erinevatel põhjustel ära jääma. Nojah, mis siis ikka..
Igatahes olime klassiõdedega kokku leppinud, et detsembrikuu on küpsetamise kuu ja iga päev peab keegi midagi kaasa tegema. Minu kord oli neljapäev(5.dets) ja nii ma siis asusingi taigent sõtkuma. Muusika mängis, ahjust kiirgas soojust ja köök oli meeldivat küpsiselõhna ja jõulutunnet täis. Kuna hostema planeeris juba ammu küpsetada, siis läksime hoogu ja mässasime köögis kuni õhtusöögini. Tulemus oli edukas- mitu pannitäit imelisi vanilliküpsiseid shokolaadiga ja spekulaatsiused! Lisan ka retsepti, et saaksite huvi korral kodus järgi proovida :)
5. detsembriks oli tormihoiatus(Xaver) ja vanemad võisid ise otsustada, kas laps läheb kooli või ei. See kehtis vaid Põhja-Saksamaa kohta. Minu hostvanemad ütlesid, et ma olen nii vana, et võin ise otsustada ja muidugi läksin ma kooli. Ei see torm mind siit ära puhu ja ma nägin ju oma kokkamisega palju vaeva- kõik peab söödud olema! :P Ilmselt olid puuoksad natuke rohkem vastu maad paindunud, sest neljanda tunni ajal rääkis direktor, et tunnid lõppevad kõigil kell 13.00 ja reedel õppetunde ei toimu. Olgu- pean tunnistama, et sadas jah vihma ja tuul oli nii tugev, et kohati tundus, et aknad lendavad varsti eest. Koju saamiseks ei raatsinud bussi oodata ja helistasin igaksjuhuks hostemale, kes juhtus just linnas olema. Sain autoga koju. Pärastlõuna möödus vaikselt olles, kuna hostemal oli tööõnnetus, kus ta lasteaias end järsult ümberpöörates oksa silma torkas, ja me olime kõik kuidagi kurvad ja väsinud. Torm ei mõjunud hästi.
6.detsember on teadupärast püha Nikolausi päev. See on rohkem tuntud katoliku usuga inimeste seas, kuid teada on see kõigile, eriti Saksamaal. Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele. Ka meil oli 6. detsembri ööl püha Nikolaus külas käinud ja palju head-paremat toonud. :)
Õhtul olin kutsutud Leonie sünnipäevale. Meid oli kokku kümneringis ja mul oli väga tore. Kuna kõik külalised olid tüdrukud ja ma teadsin neid, siis jutt ja naer tundus lõppematu. Laulsime karaoket, klatsisime õpetajaid taga, sõime ja nautisime toredat tormiõhtut. Jah- õues oli endiselt torm ja maha oli sadanud umbes 5cm lumekiht(õhtul; pildile seda kahjuks ei saanud kui nii palju oli). See oli korralik juba. Tagasi koju jõudsin natuke enne ühte.
7. detsembril otsustasin vaadata üle korraliku Saksa jõululaada ja sõitsin selleks bussiga Lübeckisse. Ära muretsege- seekord läks kõik hästi :D Bussiliiklus toimis ka minu jaoks. See oli tohutult ilus. Jõulumeeleolu nii näha kui tunda. Mahasadanud lumi ja sillerdav päike tegid südame nii soojaks. Mind valdas täielikult kodune tunne- Eestimaa talve tunne. Igal nurgal pakuti süüa ja juua ning rahvast oli massiliselt. Ostud ostetud, siis helistasin hostemale, kellel oli Lübeckis kool ja sõitsime koos koju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar