Johanna Saksamaal: Lost and found again

Tere kallid kaasmaalased!

Esiteks vabandan kohe ette oma ebahariliku blogipostituse pärast, aga täna lihtsalt on selline tahtmine kasutada kummalisi väljendeid ja lauseehitust. Ilmselgelt tuleneb see sellest, et pole ammu korralikult midagi eesti keeles mõelnud. Teksti kirjutamine on siiski hoopis midagi muud kui vahepeal vaid saksa keelele vahelduseks mõni eestikeelne mõte mõelda.

Ma olen ka lõpuks siia ära eksinud, et kirjutada lühike kokkuvõte sellest, mida ma vahepeal teinud olen. Ma ei oskagi öelda, kas see on positiivne või mitte, et ma nii harva internetis käin. Ilmselgelt on mul päevad väga sisustatud kooli, kodutööde ja trennidega, et õhtuks olen lihtsalt liiga väsinud või puudub aeg, et oma rüperaal kätte haarata ja end hostvanemate juurde elutoas maha istutada. Tüütu on see ka, sest mind häirib, kui keegi üle minu televiisorit vaatab. Teate ju küll- minul kui armsal vahetusõpilasel ei ole siin majas wifit. Alguses see toimis aga nüüd istun ma vabal ajal nagunii oma toas ja õpin seega ei näe sel erilist vahet aga mis siis ikka. Samahästi võiks mul wifi olla- saaksin paremini kodutöid ka teha, sest tänapäeval ei saa enam miskit ilma internetita.

Koolis läheb mul väga hästi. Teen tundides nii palju kaasa kui võimalik ja kui miski välja ei tule siis ütlen, et ma olen vahetusõpilane ja ma pean nagunii oma aastat tagasitulles kordama. See on väga hea vabandus ja endale piisavalt tugev argument, et mitte kooli pärast muretseda. Niigi olen pettunud kui hästi ei lähe, sest ma olen ju ikkagi perfektsionist, aga proovin võimalikult vähe põdeda. Koolitunnid on igatahes põnevad. Erinevalt aasta algusest, mööduvad koolipäevad nüüd väga ruttu ja kodutöid on ka kohe hulga rohkem, kuna ma saan aru, millest jutt käib. Kehalises tegeleme võrkpalliga ja mul on tunne, et mu käed kukuvad varsti otsast ära. Mul on juba sinikad. Jube lugu, eks.

Ma alustasin eelmine nädal hispaania keelega ja see on kõige vingem õppeaine, mis mul kunagi olnud on! Muy bien! Õpetaja on väga tore, sõbralik ja elava iseloomuga noor naine, kes oskab kõik tunnid huvitavaks ja lahedaks teha. Ma pean küll palju iseseisvat tööd tegema, sest nad alustasid juba augustis ja nad on väga tugev klass, aga see on seda väärt ja ma tegelen sellega hea meelega. Muidugi on füüsika ja matemaatika endiselt minu silmis väga kõrgel kohal. Ma lihtsalt armastan probleemide lahendamist. Enda omad jätan seljataha ja lahendan füüsika ja matemaatika omi. Kas pole mitte hea lahendus? Ka religioon on mulle sügavalt muljet avaldanud. See on ka kindlasti tänu õpetajale. Omapärane õpetaja teeb ka tunni ja õppeaine nauditavaks.

Mul on vahepeal paar kontrolltööd ka olnud aga sellel teemal ma pikalt ei peatu, sest need ei olnud kuigi edukad aga see-eest muusika tunnikontroll läks hästi. Seegi hea. Kes ikka keemiat ja bioloogiat õppida tahab, eriti kui see avaldub saksakeelse kontrolltööna.

Siinne hindamisüsteem on järgmine:

*Suuline hinne tunnis kaasa tegemise/rääkimise eest; ka kodutööd

*Testide hinded, mis pole nii suure tähtsusega

*Klausur’i (kontrolltöö) hinne, mis on kõige tähtsam

Klausur koosneb enamasti kolmest ülesandest ja kõik klausurid kestavad 90min. Ma ütleks et see on nagu eksam. Tavaliselt on 1 klausur veerandis, mis on siis kogu õpitud teadmiste peale.

Kui ühte ülesannet ei oska siis on juba kolmandik max punktidest läinud. Ma ei suuda kunagi otsustada mida õppida ja korrata enne kontrolltööd ja siis ma üritan kõike õppida ja tulemuseks on see, et ei oska midagi. Mulle meeldib Eesti süsteem rohkem.

Nüüd julgen juba öelda, et mul on tekkinud ka sõpru. Koolipäevad mööduvad lõbusas seltskonnas ja ma saan alati inimestelt abi küsida, kui ma midagi ei oska. Kuna õppida on palju ja kõigil on peale kooli trennid, siis ei ole väljaspool kooli teistega palju kohtunud kuid hetkel on juba järjest rohkem plaane tekkimas.

Neljapäeval läksin peale kooli Jule juurde, kus me õppisime ja küpsetasime muffineid ja küpsiseid. Järgmine reede lähme klassiõdedega koos kinno Hunger Games’i II osa vaatama. Ma ei jõua juba ära oodata. Esimene kord saksa kinos ka. :P Nädalavahetus peale seda on Leonie sünnipäev. Millalgi mõtlesime Nadine’ga ka midagi koos teha. Nad on ülimalt armsad ja toredad mul. Rõõm on selles klassis olla.

Neljapäeviti ja reedeti käin endiselt tantsimas ja kui vähegi jaksu siis piinan oma tublit koolisõiduhobust Dannyt ka. Ta on väga kehva iseloomuga ja närviline täkk aga kui soojendus ära teha, siis teeb kõike, mida küsida. Mõtlen juba kuidas end edasi arendada, et veel parem olla. Garuso on põikpäine rankendihobune ja temaga on palju raskem ratsastust teha. Tööd on rohkem.. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb infarkt" -minu kallis Hedvika <3 Garusoga on küll vahest selline tunne, et tee mis sa teed aga paremaks ei muutu. Soovin treenerit. Vabatahtlikke?