Teiselt orbiidilt kukkunud

Ma tean, et viimane postitus minult oli 2. detsembril ja see oli ammu.. Vahepeal on VÄGA palju asju muutunud, kuid nagu ikka alustatakse algusest.

2. detsember oli minu jaoks koolist vaba päev. Kuna ma õpin keeleklassis aga ise prantsuse keelt ei õpi ja teistel oli prantsusekeelne teater, siis otsustati kolmele õpilasele head meelt valmistada ja vaba päev anda. Jess- pikk nädalavahetus. Sain rahulikult välja magada ja lihtsalt arvutis chillida. Muidugi tegelesin ka kasulike asjadega aga kes see vabal päeval ikka õppida viitsib.

3. detsembril oli minu nummipummi Liisikesel sünnipäev ja ta sai 17aastaseks! :* See aeg, kui me üksteist teame on väga pikk ja me oleme niii palju asju koos korda saatnud. Jah, distants teeb kõik raskemaks ja see, et sa seal Tartus õpid on meid lahutanud, kuid meil on me mälestused ja meil on aega kõike parandada :) <3 Muidu oli teisipäev nagu iga teine ja kekas mängisime jälle võrkpalli.. -.- no kui ei oska, siis mis ma ikka oma nina sinna pistan. Tulemuseks vaid kehv mäng ja sinised käed(ka põlved).

4. detsembril oli peale kooli tuju kehva ja ma otsustasin mitte ratsutama minna. Kui aus olla, siis pole ma enam ammu ratsutamas käinud. Kurb. Mul on tunne, et ilma treenerita pole mul eesmärki ja sihti ning seetõttu kaob ka motivatsioon. Leian alati vabandusi, miks mitte minna. Ka tantsutrennid on hakanud erinevatel põhjustel ära jääma. Nojah, mis siis ikka..

Igatahes olime klassiõdedega kokku leppinud, et detsembrikuu on küpsetamise kuu ja iga päev peab keegi midagi kaasa tegema. Minu kord oli neljapäev(5.dets) ja nii ma siis asusingi taigent sõtkuma. Muusika mängis, ahjust kiirgas soojust ja köök oli meeldivat küpsiselõhna ja jõulutunnet täis. Kuna hostema planeeris juba ammu küpsetada, siis läksime hoogu ja mässasime köögis kuni õhtusöögini. Tulemus oli edukas- mitu pannitäit imelisi vanilliküpsiseid shokolaadiga ja spekulaatsiused! Lisan ka retsepti, et saaksite huvi korral kodus järgi proovida :)

5. detsembriks oli tormihoiatus(Xaver) ja vanemad võisid ise otsustada, kas laps läheb kooli või ei. See kehtis vaid Põhja-Saksamaa kohta. Minu hostvanemad ütlesid, et ma olen nii vana, et võin ise otsustada ja muidugi läksin ma kooli. Ei see torm mind siit ära puhu ja ma nägin ju oma kokkamisega palju vaeva- kõik peab söödud olema! :P Ilmselt olid puuoksad natuke rohkem vastu maad paindunud, sest neljanda tunni ajal rääkis direktor, et tunnid lõppevad kõigil kell 13.00  ja reedel õppetunde ei toimu. Olgu- pean tunnistama, et sadas jah vihma ja tuul oli nii tugev, et kohati tundus, et aknad lendavad varsti eest. Koju saamiseks ei raatsinud bussi oodata ja helistasin igaksjuhuks hostemale, kes juhtus just linnas olema. Sain autoga koju. Pärastlõuna möödus vaikselt olles, kuna hostemal oli tööõnnetus, kus ta lasteaias end järsult ümberpöörates oksa silma torkas, ja me olime kõik kuidagi kurvad ja väsinud. Torm ei mõjunud hästi.

6.detsember on teadupärast püha Nikolausi päev. See on rohkem tuntud katoliku usuga inimeste seas, kuid teada on see kõigile, eriti Saksamaal. Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele. Ka meil oli 6. detsembri ööl püha Nikolaus külas käinud ja palju head-paremat toonud. :) 

Õhtul olin kutsutud Leonie sünnipäevale. Meid oli kokku kümneringis ja mul oli väga tore. Kuna kõik külalised olid tüdrukud ja ma teadsin neid, siis jutt ja naer tundus lõppematu. Laulsime karaoket, klatsisime õpetajaid taga, sõime ja nautisime toredat tormiõhtut. Jah- õues oli endiselt torm ja maha oli sadanud umbes 5cm lumekiht(õhtul; pildile seda kahjuks ei saanud kui nii palju oli). See oli korralik juba. Tagasi koju jõudsin natuke enne ühte. 

7. detsembril otsustasin vaadata üle korraliku Saksa jõululaada ja sõitsin selleks bussiga Lübeckisse. Ära muretsege- seekord läks kõik hästi :D Bussiliiklus toimis ka minu jaoks. See oli tohutult ilus. Jõulumeeleolu nii näha kui tunda. Mahasadanud lumi ja sillerdav päike tegid südame nii soojaks. Mind valdas täielikult kodune tunne- Eestimaa talve tunne. Igal nurgal pakuti süüa ja juua ning rahvast oli massiliselt. Ostud ostetud, siis helistasin hostemale, kellel oli Lübeckis kool ja sõitsime koos koju. 

Winterzeit

Päevad on järjest lühemad ja külmemad, kuid tegemist täis. Jõuluaeg on tulekul ja päkapikud juba piiluvad. Tegelikult siin päkapikke ei tunta. Kommi ja kingitusi advendikalendrisse toob jõuluvana.  Kooliga on tohutult palju tegemist. Iganädalased tööd ja suurenevad kodutööd väsitavad täitsa ära aga proovin teistel järel püsida ja hakkama saada. Füüsikas oli töö ja ma sain 1. See on parim hinne :) Võib rahul olla. Keemia see-eest nii hästi ei läinud aga pole hullu. Ootan juba saksa keele ja muusika töö tulemusi. Tulekult on veel suur töö matemaatikas, inglise keeles ja füüsikas.

Meil lund veel sadanud ei ole aga esimesed öökülmad on küll olnud, nii et maa härmas. Üldiselt siiski Põhja-Saksamaale vastav ilm ja pidev vihm. Vahest kui hästi läheb tuleb ka päike välja. Toob naeratuse korrakski suule, kuid kaob taas. Mulle küll ei meeldi külm aga ausalt see vihm on nii ära tüüdanud, et pigem võiks miinuskraadid olla ja lund sadada.

Teeme klassis jõulukingituste vahetust, mida nimetatakse Julklapiks. Kingitus ei pea olema kallis, vaid midagi armsat ja toredat, mis head meelt teeb. See tuletab meelde, et peaksin ka juba kingi välja mõtlema, sest jõulud on nii ruttu käes, et ei pane tähelegi. Lisaks sellele küpsetab detsembrikuus iga päev keegi kas küpsiseid, piparkooke või kooki(midagi maitsvat).

Rudolf, tore, et külla tulid

Ma käisin nädalavahetusel Leonie juures ja küpsetasime Leonie ja Lenaga hobustele "kommi" ja endale küpsiseid. Nalja sai palju, sest nagu välja tuli, polnud keegi meist eriline asjataja köögis ja kõik tuli väga spontaanselt ja muutustega. Tunde järgi valminud küpsetised. Aga sugugi mitte kehvad! :) Peale seda läksime Einsteini pubisse sööma. Väga hubane koht ja meenutas Tartus Tasku keskuses asuvat vana Rehepappi( ma ei mäleta selle hetkelist nime). Tellisime mitme peale kaks pitsat ja kaks pitsasaia. Seal lisandusid seltskonda ka Emily ja Mira. Peale seda liikusime edasi kinno. Catching Fire! Jee, ma olin seda juba nii kaua oodanud. Esimest korda saksa kinos- palju reklaame.. Aga film oli hea. Kokkuvõttes- super õhtu, super seltskonnaga :)

Hobustele..

..endale.

 Ja üks näljane kutsu(nagu ikka, kui midagi head valmistada)

Pühapäeval oli 1. advent. Saime advendikalendri esimese uksekese avada. Poisid olid juba pikalt elevil, mil seda lõpuks teha saavad. Jõulud on nii tore ja armas aeg. Hommikusöök möödus jõululaulude saatel ja laual põles esimene neljast advendiküünlast. Mu hostvanemad korraldasid pisikese kokkusaamise hõõgveini, soojendava seljanka-supi ning paljude külalistega. Oli vahva aga kuna ma olen külmavares ja eriti kedagi ei tundnud, siis lõpuni väljas ei istunud.

NB! Mu juuksed on ametlikult nüüd 5cm lühemad aga mulle endale tundub, et 15. Aga vahest on ju uuendusi vaja :D

Vähe juttu- palju pilte. Nii ta kord juba on kui aega napib..

Love,
Johanna <3