Tere kõigile lugejatele!
Vahetusaasta on mind kindlasti väga palju muutnud, ning sellest on möödas vaid 2 aastat. Uskumatu eks? Igatsesite kindlasti minu kummalisi kirjatükke ja mõtisklusi lugeda. Ärge muretsege, sest blogi jätkub. Ma lähen juuni lõpus taas Saksamaale! Juhuu! Ma ise küll ei jõua seda ära oodata.
Aga oot-oot! Miks ma sinna Saksamaale küll jälle lähen? Kas ma mitte hetkel gümnaasiumi ei lõpeta ja ülikooli ei peaks edasi minema? Jah ja ei.
Mul on lõpetamiseni veel täpselt 39 päeva, ning enne seda veel matemaatika eksam ja palju-palju tegevusi YFUs ja Viljandi Gümnaasiumi Õpilasesinduses. Velokulg tuleb aidata Rihardil ära korraldada, Rannamängud 2016 tuleb edukalt ellu viia, koosolekud, koolitused ja väljaminevate õpilaste eelorientatsioon (ELO) YFUs. Äge!
Tulen siiski tagasi põhjuse juurde, miks ma otsustasin edasiõppimise asemel välismaa kasuks. Ma ei tea siiamaani kindlalt, mida ma tulevikus teha tahan või mida edasi õppida. Asju, mis mind huvitavad, on väga palju, aga ma ei tea, milline neist see õige on. Seega lähen aastaks Saksamaale, Hollandi piiri äärde, hobustega tegelema, et õppimisest puhata ja pea veidi selgemaks saada. Hobused on mu pikaajaline kirg, millega ma olen üles kasvanud. Gümnaasium ja uute asjade avastamine võttis mul kahjuks vahepeal selle aja hobustega tegelemiseks ära, ning nüüd on õige hetk see aeg mitmekordselt tagasi teha. Tore on teha midagi, mis sulle meeldib, mida sa oskad ja milles sa end veel arendada saad. Lisaks saan ma taas oma saksa keele oskust parandada.
Ma olin väga pikalt kahtleval seisukohal, ning ei suutnud otsustada, kas minna välismaale, või minna "midagi" õppima. Arvamusi oli erinevaid, kuid ma elan endale ja peaksin oma tunnetest lähtuma, mistõttu olengi ikkagi minemas. Esialgne plaan on 11-12 kuud seal olla, kuid eks näeb kas tegelikult olen vähem/kauem.
Vahetusaasta on mind kindlasti väga palju muutnud, ning sellest on möödas vaid 2 aastat. Uskumatu eks? Igatsesite kindlasti minu kummalisi kirjatükke ja mõtisklusi lugeda. Ärge muretsege, sest blogi jätkub. Ma lähen juuni lõpus taas Saksamaale! Juhuu! Ma ise küll ei jõua seda ära oodata.
Aga oot-oot! Miks ma sinna Saksamaale küll jälle lähen? Kas ma mitte hetkel gümnaasiumi ei lõpeta ja ülikooli ei peaks edasi minema? Jah ja ei.
Tulen siiski tagasi põhjuse juurde, miks ma otsustasin edasiõppimise asemel välismaa kasuks. Ma ei tea siiamaani kindlalt, mida ma tulevikus teha tahan või mida edasi õppida. Asju, mis mind huvitavad, on väga palju, aga ma ei tea, milline neist see õige on. Seega lähen aastaks Saksamaale, Hollandi piiri äärde, hobustega tegelema, et õppimisest puhata ja pea veidi selgemaks saada. Hobused on mu pikaajaline kirg, millega ma olen üles kasvanud. Gümnaasium ja uute asjade avastamine võttis mul kahjuks vahepeal selle aja hobustega tegelemiseks ära, ning nüüd on õige hetk see aeg mitmekordselt tagasi teha. Tore on teha midagi, mis sulle meeldib, mida sa oskad ja milles sa end veel arendada saad. Lisaks saan ma taas oma saksa keele oskust parandada.
Ma olin väga pikalt kahtleval seisukohal, ning ei suutnud otsustada, kas minna välismaale, või minna "midagi" õppima. Arvamusi oli erinevaid, kuid ma elan endale ja peaksin oma tunnetest lähtuma, mistõttu olengi ikkagi minemas. Esialgne plaan on 11-12 kuud seal olla, kuid eks näeb kas tegelikult olen vähem/kauem.
